Reedel, 15. detsembril 2006 toimus Tallinnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse info- ja konverentsisaalis seminar "Rahvusvaheline koostöö Eesti koolis", kus eTwinning projektitööga seotud õpetajad jagasid koostööprojektide käigus saadud kogemusi.
Seminarile järgnes auhinnatseremoonia, kus Tiigrihüppe SA autasustas Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning programmi parimaid internetipõhiseid partnerlusprojekte, milles osalevad Eesti õpetajad ja õpilased. Seminaril osalejaid tervitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.
Sihtasutuse korraldatud konkursile esitatud projektidest tunnustati kümmet parimat.
Esikoha pälvis Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Forssan Yhteislyseo partnerlusprojekt “Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil”. Õpetaja Helja Kirber.
Teist kohta jagasid kaks koostööprojekti, neist ühes osalevad Väätsa Põhikooli (õpetaja Anneli Tumanski) õpilased koos Itaalia lastega jateises Pärnu Vanalinna Põhikooli (õpetaja Tuuli Koitjärv) õpilased ja nende partnerid Leedust. Ka kolmanda koha väärilisi koostööprojekte oli kaks - partnerlusprojekt Kiili Gümnaasiumi (õpetaja Külli Kaasik) jaItaalia kooli vahel ning teine Lauka Põhikooli (õpetaja Siret Lahemaa), Kreeka ja Hispaania koolilaste partnerlusprojekt. Kümne parima projekti hulka jõudsid veel eTwinning projektid, milles osalevad Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (õpetaja Maarika Hoolma), Pärnu Koidula Gümnaasium (õpetajad Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel), Lasnamäe Lasteaed-Algkooli (õpetaja Terje Zimmermann) ning Sõmeru Põhikool (õpetajaTiina Erala) ning Pärnumaa Kutsehariduskeskus (õpetaja Sirje Tamm ja VarjeTipp).
Vaata lähemalt rahvuslikult lehelt.
Esikoha saavutanud projektis osalenud Forseliuse Gümnaasiumi õpilased said Tiigrihüppelt reisi Helsingisse Heureka keskusesse ning nende õpetajaHelja Kirber osaleb sõpruskoolide programmi rahvusvahelisel koolitusel. Rahvusvahelisel koolitusel saavad osaleda ka õpetajad, kelle projektid saavutasid teise ja kolmanda koha. Teised õpetajad, kelle projekt jõudis kümne parima hulka, said auhindadeks digifotoaparaadid.
Vaata pilte programmi ajaveebist.
lauantai 30. joulukuuta 2006
torstai 14. joulukuuta 2006
Soome jõulutoitudest
Läheneva jõuluaja puhul tutvustas Soome Instituudi praktikant Elina Pekkarinen 14. detsembril 12.b klassile Soome jõulutoite ja -kombeid.
Vaata ka http://www.suomalainenjoulu.fi/
Kuula www.jouluradio.fi
KADRI:
Käis külas üks soomlanna nimega Elina, ta rääkis meile natukene endast ning jõulutoitudest Soomes. Kuigi me oleme naaberriigid, on väga palju erinevusi, kuid muidugi ka sarnasusi oli. Ma sain aru, et soomlased panevad väga suurt rõhku jõulude ajal söögile, kuid ega meie ka siin Eestis ju sööme päris palju jõulude ajal. Kõige naljakam tundus see, et jõululaupäeva hommikul soomlased kindlasti söövad riisiputru, sest muidu pole need ikka õiged jõulud. Minu arust küll on riisipuder üsna jälk asi. Kummalised toidud olid ka need igasugused vormiroad, kuid eks igal maal ole omad iseärasused. Kuid ega ei ole ainult erinevusi meie toidulauaga, nad söövad samuti kõrvitsasalatit ja liha. Meie erinevus vist on see, et meil on õhtusöögi algul laud lookas, kuid Soomes on jõuluõhtusöök selline mitmekäiguline. Tegelikult isegi tahaks ühed jõulud veeta Soomes, et näha oma silmaga neid jõulueelseid ettevalmistusi ja söögitegemis saginaid.Ta oleks võinud midagi jõulutoitu ka maitsa tuua, kuid tore seegi, et ta meile üldse külla tuli ja rääkis.
Vaata ka http://www.suomalainenjoulu.fi/
Kuula www.jouluradio.fi
KADRI:
Käis külas üks soomlanna nimega Elina, ta rääkis meile natukene endast ning jõulutoitudest Soomes. Kuigi me oleme naaberriigid, on väga palju erinevusi, kuid muidugi ka sarnasusi oli. Ma sain aru, et soomlased panevad väga suurt rõhku jõulude ajal söögile, kuid ega meie ka siin Eestis ju sööme päris palju jõulude ajal. Kõige naljakam tundus see, et jõululaupäeva hommikul soomlased kindlasti söövad riisiputru, sest muidu pole need ikka õiged jõulud. Minu arust küll on riisipuder üsna jälk asi. Kummalised toidud olid ka need igasugused vormiroad, kuid eks igal maal ole omad iseärasused. Kuid ega ei ole ainult erinevusi meie toidulauaga, nad söövad samuti kõrvitsasalatit ja liha. Meie erinevus vist on see, et meil on õhtusöögi algul laud lookas, kuid Soomes on jõuluõhtusöök selline mitmekäiguline. Tegelikult isegi tahaks ühed jõulud veeta Soomes, et näha oma silmaga neid jõulueelseid ettevalmistusi ja söögitegemis saginaid.Ta oleks võinud midagi jõulutoitu ka maitsa tuua, kuid tore seegi, et ta meile üldse külla tuli ja rääkis.
Soome filmidest
12. detsembril rääkis 12.b klassi tunnis Soome filmidest Kasperi Hasala.
ELIS kirjutas tunnist:
Meid külastas Kasperi, kes on pärit Soomest, kuid nüüd elab juba mõnda aega Tartus. Ta on abielus ja töötab Soome Ingeri seltsis kodulehe spetsialistina ning õpetab ka soome keelt. Kasperi rääkis Soome filmi ajaloost ning näitas ka paari filmiklippi. Ta tutvustas soome reźissööre. Kõige kuulsaimaks neist (ka Euroopas) võib nimetada Aki Kaurismäkit. Kaurismäki on teinud ka mitmeid Euroopa filme ning teda hinnatakse tema omapärase stiili pärast. Ära olid mainitud ka Timo Koivusalo, kes on reźissöör ning produtsent, ja Olli Saarela, kes on samuti reźissöör. Räägiti veel ka Aku Louhimust, kes on teinud filmi „Paha maa“, ning Aleksi Mäkelast, kelle spetsialiteediks olid detektiivifilmid. Vaatasime filmiklippe ka filmidest „Luurerühm“ ( „Rukajärven tie“) ja "Paha maa". . Soome filmitööstusest jäi meelde nii palju, et 1960-1970 oli Soome filmitööstuses suur langus (kinodes ei käidud enam), kuna kõigisse kodudesse oli jõudnud telekas. Pärast videomaki leiutamist 1980. aastal hakkas aga kino menukus jällegi tõusma. Ning praegusel ajal on Soome kinodes enim vaadatute seas ka alati Soome enda tehtud filmid ( 10 filmi seas umbes 2).
Kasperi tegi tunni väga huvitavaks ning väga hea oli see, et näidati ka filmiklippe. Sest nüüd on teada, mida filmid endast kujutavad. Ja vaatamine tekitas ka rohkelt uudishimu Soome filmide vastu.
ELIS kirjutas tunnist:
Meid külastas Kasperi, kes on pärit Soomest, kuid nüüd elab juba mõnda aega Tartus. Ta on abielus ja töötab Soome Ingeri seltsis kodulehe spetsialistina ning õpetab ka soome keelt. Kasperi rääkis Soome filmi ajaloost ning näitas ka paari filmiklippi. Ta tutvustas soome reźissööre. Kõige kuulsaimaks neist (ka Euroopas) võib nimetada Aki Kaurismäkit. Kaurismäki on teinud ka mitmeid Euroopa filme ning teda hinnatakse tema omapärase stiili pärast. Ära olid mainitud ka Timo Koivusalo, kes on reźissöör ning produtsent, ja Olli Saarela, kes on samuti reźissöör. Räägiti veel ka Aku Louhimust, kes on teinud filmi „Paha maa“, ning Aleksi Mäkelast, kelle spetsialiteediks olid detektiivifilmid. Vaatasime filmiklippe ka filmidest „Luurerühm“ ( „Rukajärven tie“) ja "Paha maa". . Soome filmitööstusest jäi meelde nii palju, et 1960-1970 oli Soome filmitööstuses suur langus (kinodes ei käidud enam), kuna kõigisse kodudesse oli jõudnud telekas. Pärast videomaki leiutamist 1980. aastal hakkas aga kino menukus jällegi tõusma. Ning praegusel ajal on Soome kinodes enim vaadatute seas ka alati Soome enda tehtud filmid ( 10 filmi seas umbes 2).
Kasperi tegi tunni väga huvitavaks ning väga hea oli see, et näidati ka filmiklippe. Sest nüüd on teada, mida filmid endast kujutavad. Ja vaatamine tekitas ka rohkelt uudishimu Soome filmide vastu.
MARION:
12.12.06 käis meie klassile Soome kultuuri tunnis rääkimas Soome filmidest Kasperi. Ta elab Tartus ja on olnud siin Soome Instituudis praktikal. Kasperi rääkis meile, kuidas Soomes hakati filmidega tegelema ja kuhuni on nende tegevus tänapäeval jõudnud. Niisis sai meie klass teada, et filmide tegemine ja kino olid Soomes populaarsed kuuekümnendate aastateni. Siis hakati kasutama televiisoreid ja kadus kinos käimine. Kaheksakümnendate lõpus tulid soome videod ja videomakid. Üheksakümnendatel tehti Soomes juba uusi häid filme, mida hakati taas kinos vaatamas käima, kuigi kino oli ja on ka praegu kallis lõbu. Soome enda filmid olid ja on väga populaarsed. Edasi rääkis Kasperi meile kuulsamatest soome režissööridest, kes on filme teinud tänapäevani.
Neid on palju:
Aki Kaurismäki (1957) - „Mees ilma minevikuta”(2002); „Äärelinna tuled”(2006),
Timo Koivusalo (1963) - „Kulkuri ja joutsen”(1999); „Rentun ruusu”(2000); „Sibelius”(2003); „Kaksipäisen kotkan varjossa”(uus soome muusikal 2006),
Olli Saarela (1965) - „Luulerühm”(1999); „Rölli metsavaim”(2001),
Aku Louhimies (1968) - „Kuuvalged”(2003); „Levottomat”(2000); „Paha maa”(2005); „Jäine linn”(2006); „Lahti kistud mees”(2006),
Aleksi Mäkelä (1969)- detektiiv- ja märulifilmid- „Matti”(2006); „Häijyt”(1999).
Hiljuti oli võimalik vaadata Eesti kinodes ka Soome esimest kung-fu filmi „Jade Soturi”
Lõpetuseks näitas ta meile katkendeid paarist filmist „Paha maa/Frozen land” ja „Luurerühm/Rukajärven tie”. Esimene oli suhteliselt hullumeelne ja teine väga hästi tehtud sõjafilm. Külaskäik kujunes väga huvitavaks.
lauantai 2. joulukuuta 2006
Kultuurierinevused soomlase pilgu läbi
Teisipäeval, 28.11 vestles 12.b klassi õpilastega Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri erakorraline lektor Juha-Matti Aronen, kes rääkis kultuurierinevustest soomlase pilgu läbi.
Õpilased kirjutasid tunnist järgmist -
ARTUR:
Juha-Matti Aronen juhtis meie tähelepanu liikluse erinevusele Soomes, kus liiklus pidi rahulikum olema kui Eestis. Põhjus on selles, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad kui eestlased. Eesti ja soome kultuur on pigem täiesti erinevad kui sarnased esineja arvates. Soomlased on keskkonnasõbralikumad kui eestlased, nad sorteerivad prügi jne. Soomes on isegi minimaalsed toetused riigi poolt näiteks inimesele, kes pole töötanud, Jussi sõnul sellised, et „elab ära”. Soomes on astmeline tulumaks, mis kerkib kuni 54%-ni, see tagab riigi suure kapitali. Jussi sõnul saaks Eesti ülbitsevate ärimeeste taolised Soomes tappa oma isekuse, rahaga kelkimise ja eputamise eest. Kirik on soomlaste suur mõjutaja.
Kõike seda ja palju muudki huvitavat sai teada Juha-Matti Aroneni jutust. Ma arvan, et on hea, et meie soome kultuuri tunnis käivad sellised külalised, sest õpetlik on kuulda soomlaste eluviisist, käitumisest jne – ühesõnaga kultuurist. Jussi oli väga hea esineja, sest seletas kõike väga hästi.
TAURI:
Eesti ja Soome liikluskultuuri erinevused – Eesti on üks ja Soome teine äärmus. Esile tuleb jälle see väide, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad igas asjas – liikluses, keskkonnahoius jne. Keskkonnaprobleemidega seoses tuli jutuks, et soomlased muretsevad selle pärast rohkem aga Eestis on märgata ilminguid, et me areneme samas suunas.
Soome toetused riigi poolt on humaansemad kui Eesti omad. Astmelise tulumaksu kõrgeim % on 54! Soome ja Eesti alkoholitarbimine on suhteliselt võrdne. Jussi arvates tuleneb soomlaste seaduskuulekus osaliselt kirikust???
Soomlaste jaoks ei ole ebaviisakas võõra ja vanema inimese mitteteietamine. Eestlaste viisakus läheb mõnikord üle piiri. Soomlased on avatumad kui eestlased, sellest tulenebki näiteks soomlaste kõva häälega rääkimine. Soomlaste suhe Venemaaga on kaugem kui eestlastel. Need olid mõtted näited sellest, mida esineja meile rääkis.
See vestlus oli igati tore ja hariv, eriti nüüd, kui meil oli käinud eestlane Soome elust rääkimas. Nüüd siis kuulsime Soome ja Eesti kultuurierinevustest soomlase käest.
Õpilased kirjutasid tunnist järgmist -
ARTUR:
Juha-Matti Aronen juhtis meie tähelepanu liikluse erinevusele Soomes, kus liiklus pidi rahulikum olema kui Eestis. Põhjus on selles, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad kui eestlased. Eesti ja soome kultuur on pigem täiesti erinevad kui sarnased esineja arvates. Soomlased on keskkonnasõbralikumad kui eestlased, nad sorteerivad prügi jne. Soomes on isegi minimaalsed toetused riigi poolt näiteks inimesele, kes pole töötanud, Jussi sõnul sellised, et „elab ära”. Soomes on astmeline tulumaks, mis kerkib kuni 54%-ni, see tagab riigi suure kapitali. Jussi sõnul saaks Eesti ülbitsevate ärimeeste taolised Soomes tappa oma isekuse, rahaga kelkimise ja eputamise eest. Kirik on soomlaste suur mõjutaja.
Kõike seda ja palju muudki huvitavat sai teada Juha-Matti Aroneni jutust. Ma arvan, et on hea, et meie soome kultuuri tunnis käivad sellised külalised, sest õpetlik on kuulda soomlaste eluviisist, käitumisest jne – ühesõnaga kultuurist. Jussi oli väga hea esineja, sest seletas kõike väga hästi.
TAURI:
Eesti ja Soome liikluskultuuri erinevused – Eesti on üks ja Soome teine äärmus. Esile tuleb jälle see väide, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad igas asjas – liikluses, keskkonnahoius jne. Keskkonnaprobleemidega seoses tuli jutuks, et soomlased muretsevad selle pärast rohkem aga Eestis on märgata ilminguid, et me areneme samas suunas.
Soome toetused riigi poolt on humaansemad kui Eesti omad. Astmelise tulumaksu kõrgeim % on 54! Soome ja Eesti alkoholitarbimine on suhteliselt võrdne. Jussi arvates tuleneb soomlaste seaduskuulekus osaliselt kirikust???
Soomlaste jaoks ei ole ebaviisakas võõra ja vanema inimese mitteteietamine. Eestlaste viisakus läheb mõnikord üle piiri. Soomlased on avatumad kui eestlased, sellest tulenebki näiteks soomlaste kõva häälega rääkimine. Soomlaste suhe Venemaaga on kaugem kui eestlastel. Need olid mõtted näited sellest, mida esineja meile rääkis.
See vestlus oli igati tore ja hariv, eriti nüüd, kui meil oli käinud eestlane Soome elust rääkimas. Nüüd siis kuulsime Soome ja Eesti kultuurierinevustest soomlase käest.
torstai 23. marraskuuta 2006
Kultuurierinevused eestlase pilgu läbi
21. novembril rääkis 12.b klassi soome kultuuri ja maatundmise tunnis Soome ja Eesti kultuurierinevustest Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti.
Õpilased kirjutavad tunnist -
KRISTO:
Jutt oli suhteliselt huvitav ja mitmekülgne, sest teemad olid seotud tänapäeva probleemidega. Võrreldi Soome ja Eesti kombeid, mis pöörati halva asja korral nalja poole. Räägiti alkoholi tarbimisest, kehakaalust, varastamisest jmt. Esineja rääkis ka oma kogemustest ja elamustest seoses Soomega, mis paistsid väga positiivsed tema vaatenurgast, kuid loomulikult nii võib see ka olla. Lihtsalt meie kultuuride vahel on mõningaid erinevusi, mis võivad vastukajasid tekitada. Kuigi esineja oli eestlane, võis siiski aru saada, et ta ei pooldanud liialt kumbagi kultuuri. Tema jaoks olid kultuurid küll erinevad, kuid siiski ta teab ja mõistab mõlemate kombeid ning aktsepteerib neid. Esineja oli väga meeldiv oma kõne ja meeleolu poolest. Enamasti peavad ikka inimesed ennast ühest või teisest inimesest paremaks, kuid tema seda kindlasti ei teinud – jäi täiesti neutraalseks. Üldiselt oli väga huvitav jutt, millest kindlasti üks tähtis osa oli esineja esinemis- ja suhtlemisoskus.
ALLAR K:
Soome kultuuri tunnis räägiti Eesti ja Soome kultuurierinevustest. Esineja tõi väga häid näiteid mõlemalt poolt. Esinemine oli hea, teema oli huvitav ja meeldiv. See, et eestlane on varas ja soomlane on paks, oli naljakas teema. Sai ka natukene nalja. Teemad olid väga huvitavad ning ei olnud igavad. Esineja tundis klassi ees ennast mugavalt ja vabalt. Ning ta jutust tuli välja, et soomlastel on väga naljakad või imelikud kombed-reeglid, kuid eks soomlased vaatavad eestlasi samuti nii. Väike ebavõrdsus on tõesti parem kui võrdsus. Minu arvates oli Järvi Lipasti üks paremaid esinejaid, kes tundides käinud, sest teemad olid väga naljakad ning mõnusad.
REVO:
Jutt oli huvitav, sest esineja rääkis suhteliselt päevakajalistest teemadest. Ei räägitud mingist ajaloost, mis on küll tähtis, kuid pole eriti huvitav kuulata. Vestleja lisas oma juttu ka nalju ja põnevaid seikasid oma elust. Ei tekkinud tunnet, et tahaks magama jääda või üldse lahkuda. Jutt oli väga huvitav ja mitmekesine, haaras mitmeid teemasid. Vestleja oli väga vaba suhtleja ning tundis ennast väga vabalt meile esinedes. Jutt ei olnud „pähe tuubitud”, vaid tuli vabalt lihtsalt esinemise käigus (vähemalt nii tundus) ja minu arvates ongi nii just parem ja huvitavam. Tõi väga kohaseid ja häid, samuti ka naljakaid näiteid. Jäin selle esinemisega väga rahule, mulle meeldis väga, kuna oli teistest kuidagi erinev, kodusem ja huvitavam. Erinevalt paljudest teistest külalistest kuulasin ma teda huviga, et mis ta järgmisena ütleb, mitte et millal juba tund läbi saab.
LAURA:
Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti käis meile rääkimas Soome ja Eesti kultuurierinevustest. Tunni alguses tundus tema jutt suhteliselt igav ja üksluine, kuid kuskil poole peal läks asi huvitavaks ära. Sellist kuiva teooriat ongi igav kuulata, aga isiklike kogemuste põhjal räägitud jutt on ikka naljakam. Ja nalja oli tema jutus päris palju.
Mina elasin ka suvel mõnda aega Soomes, aga nii täpselt ma neid erinevusi ei näinud muidugi. Tänavatel liikudes mehed küll tõesti naistele uksi lahti ei teinud ja inimesi jälgides oli suhteliselt tavaline vaatepilt ka see, et naine tassis kotte ja mees kõndis, käed taskus. Muidugi oli ka erandeid. Need soomlased, kellaga mina seal suhtlesin, olid küll viisakad. Tõid mulle poest jäätist, viisid mind igale poole ja üks õhtu ühe soome perekonna juures „basseinipeol“ olles kallas mingisugune onu kohe mu klaasi täis, kui see juhtus tühjaks saama. Isegi kui ma üritasin talle selgeks teha, et ma enam ei taha, kallas ta ikkagi. Ei teagi, kas see oli siis mingisugune erandlik soomlane, et naistele juua kallas, või olid tal muud mõttes peas...
Õpilased kirjutavad tunnist -
KRISTO:
Jutt oli suhteliselt huvitav ja mitmekülgne, sest teemad olid seotud tänapäeva probleemidega. Võrreldi Soome ja Eesti kombeid, mis pöörati halva asja korral nalja poole. Räägiti alkoholi tarbimisest, kehakaalust, varastamisest jmt. Esineja rääkis ka oma kogemustest ja elamustest seoses Soomega, mis paistsid väga positiivsed tema vaatenurgast, kuid loomulikult nii võib see ka olla. Lihtsalt meie kultuuride vahel on mõningaid erinevusi, mis võivad vastukajasid tekitada. Kuigi esineja oli eestlane, võis siiski aru saada, et ta ei pooldanud liialt kumbagi kultuuri. Tema jaoks olid kultuurid küll erinevad, kuid siiski ta teab ja mõistab mõlemate kombeid ning aktsepteerib neid. Esineja oli väga meeldiv oma kõne ja meeleolu poolest. Enamasti peavad ikka inimesed ennast ühest või teisest inimesest paremaks, kuid tema seda kindlasti ei teinud – jäi täiesti neutraalseks. Üldiselt oli väga huvitav jutt, millest kindlasti üks tähtis osa oli esineja esinemis- ja suhtlemisoskus.
ALLAR K:
Soome kultuuri tunnis räägiti Eesti ja Soome kultuurierinevustest. Esineja tõi väga häid näiteid mõlemalt poolt. Esinemine oli hea, teema oli huvitav ja meeldiv. See, et eestlane on varas ja soomlane on paks, oli naljakas teema. Sai ka natukene nalja. Teemad olid väga huvitavad ning ei olnud igavad. Esineja tundis klassi ees ennast mugavalt ja vabalt. Ning ta jutust tuli välja, et soomlastel on väga naljakad või imelikud kombed-reeglid, kuid eks soomlased vaatavad eestlasi samuti nii. Väike ebavõrdsus on tõesti parem kui võrdsus. Minu arvates oli Järvi Lipasti üks paremaid esinejaid, kes tundides käinud, sest teemad olid väga naljakad ning mõnusad.
REVO:
Jutt oli huvitav, sest esineja rääkis suhteliselt päevakajalistest teemadest. Ei räägitud mingist ajaloost, mis on küll tähtis, kuid pole eriti huvitav kuulata. Vestleja lisas oma juttu ka nalju ja põnevaid seikasid oma elust. Ei tekkinud tunnet, et tahaks magama jääda või üldse lahkuda. Jutt oli väga huvitav ja mitmekesine, haaras mitmeid teemasid. Vestleja oli väga vaba suhtleja ning tundis ennast väga vabalt meile esinedes. Jutt ei olnud „pähe tuubitud”, vaid tuli vabalt lihtsalt esinemise käigus (vähemalt nii tundus) ja minu arvates ongi nii just parem ja huvitavam. Tõi väga kohaseid ja häid, samuti ka naljakaid näiteid. Jäin selle esinemisega väga rahule, mulle meeldis väga, kuna oli teistest kuidagi erinev, kodusem ja huvitavam. Erinevalt paljudest teistest külalistest kuulasin ma teda huviga, et mis ta järgmisena ütleb, mitte et millal juba tund läbi saab.
LAURA:
Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti käis meile rääkimas Soome ja Eesti kultuurierinevustest. Tunni alguses tundus tema jutt suhteliselt igav ja üksluine, kuid kuskil poole peal läks asi huvitavaks ära. Sellist kuiva teooriat ongi igav kuulata, aga isiklike kogemuste põhjal räägitud jutt on ikka naljakam. Ja nalja oli tema jutus päris palju.
Mina elasin ka suvel mõnda aega Soomes, aga nii täpselt ma neid erinevusi ei näinud muidugi. Tänavatel liikudes mehed küll tõesti naistele uksi lahti ei teinud ja inimesi jälgides oli suhteliselt tavaline vaatepilt ka see, et naine tassis kotte ja mees kõndis, käed taskus. Muidugi oli ka erandeid. Need soomlased, kellaga mina seal suhtlesin, olid küll viisakad. Tõid mulle poest jäätist, viisid mind igale poole ja üks õhtu ühe soome perekonna juures „basseinipeol“ olles kallas mingisugune onu kohe mu klaasi täis, kui see juhtus tühjaks saama. Isegi kui ma üritasin talle selgeks teha, et ma enam ei taha, kallas ta ikkagi. Ei teagi, kas see oli siis mingisugune erandlik soomlane, et naistele juua kallas, või olid tal muud mõttes peas...
lauantai 14. lokakuuta 2006
Projektipäev Tallinnas - 18.10
Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil/
Naapureiden taide ja kirjallisuus 2000-luvulla
TFG ja Forssa Lütseumi õpilased jõudsid projekti käigus esimese kohtumiseni. Septembri-oktoobrikuu jooksul on õpilased teinud erinevaid eesti klassikalise kunstiga seotud töid ja pannud need üles meie ühisesse veebiajakirja
Virtuaalkass Felix.
Kohtumine toimus 18. oktoobris Tallinnas. Käidi KUMUs, kus saadi osa haridusprogrammist "Vähe süüa, palju külmetada", mis andis ülevaate kunstniku Konrad Mägi elust ja loomingust. Seejärel uurisid töörühmad "oma" kunstniku töid ja vaadati iseseisvalt KUMUs ringi.
Pärastlõunal oli suurepärane võimalus käia Soome Suursaatkonnas, kus saatkonna tööst rääkis ja põnevat maja tutvustas pressi- ja kultuurinõunik Ilmi Villacís .
Forssa Lütseumi õpetaja Piia Leppä pildid projektipäevast. Rohkem fotosid Forssa Lütseumi pildigaleriis.
12.b klassi õpilased jagavad järgnevalt oma muljeid sellest päevast ja projektitööst üleüldse.
Mõni nädal tööd ja preemiaks Tallinnas käik. Projekti töö tegemine polnudki nii tüütu, kui alguses tundus. Kõik asjad said tehtud. Siis tuli Tallinna reis. Alguses ootasin kohtumist sommidega, aga lõpuks tüütas ootamine ära ja tekkis hoopis hirm, et äkki on nad tüütud või sellised imelikud või väga eemalehoidvad. Aga kõik laabus. Soomlane oli suhteliselt jutukas ja meeldiv :) Veidike kurb on küll see, et kõigil põhjamaarahvastel on suhtluskartusrefleks, nad on kinnised ja hoiavad eemale. KUMU-s siis jätkasime projektiga ja ajasime juttu. Tutvusime kunstnikega, kahjuks osasid kunstnikke polnudki üldse väljas. Natuke imelik oli, et uute inimestega tutvusime KUMU-s, sest seal oli suht raske leida ühist teemat ja mitut asja korraga teha.
Järgmiseks pidime Soome Saatkonda minema, kuid see lükkus natuke edasi. Mis muidugi valmistas nii meelehärmi kui ka heameelt, sest sai sööma minna :) Kust võis inimesi leida - enamus oli muidugi Mäcks. Tallinna Mäcksi teenindus annab väga soovida, kui küsid burgerit, pakutakse sulle hoopis jäätist, teenindus on aeglane ja kehv. Tartu töötajad on minu meelest poole tublimad :).
Lõpuks saime siis saatkonda. Meiega tegeles väga meeldiv naisterahvas, kes rääkis meile saatkonna tööst ja tegemistest. Kahjuks me kõike ei näinudki, sest suursaadikul oli Prantsuse saadik külas ja nähtavasti sattusid nad jutulainele ja meie jäime kohtumisest ilma. Hea oli see, et meid kutsuti tagasi :).
Soomlased pidid laevale tõttama ja selleks korraks oligi nn reis läbi.
MAARJA: Meie otsustasime oma projektikaaslasega teha oma kunstniku kohta tööd eraldi, sest nii oli igati mugavam. Õnneks olid tööd antud osade kaupa ja seega ei tekkinud ka probleemi, et ei ole üldse aega ega viitsimist asju ära teha. Iga kord, kui mu töö ära avaldati, siis vaatasin ka teiste töid. Seeläbi sain ka teistest kunstnikest rohkem teada. Tegelikult oli see tegevus mulle huvitav, sest ega ma eriti enne seda nende kunstnikega eriti kursis ei olnud. Muidugi kõige paremini õppisin tundma oma skulptorit ja sain palju tema eluloost teada. Seega igati hariv tegevus. Tänu sellele, et tegime projektikaaslasega eraldi, sain ma ka mitmekülgsemalt oma kunstniku kohta infot, sest alati vaatasin ka tema tehtu üle. Sellist sorti väikesed tegevused on vähemalt minu jaoks küllaltki huvitavad. :)
Naapureiden taide ja kirjallisuus 2000-luvulla
TFG ja Forssa Lütseumi õpilased jõudsid projekti käigus esimese kohtumiseni. Septembri-oktoobrikuu jooksul on õpilased teinud erinevaid eesti klassikalise kunstiga seotud töid ja pannud need üles meie ühisesse veebiajakirja
Virtuaalkass Felix.Kohtumine toimus 18. oktoobris Tallinnas. Käidi KUMUs, kus saadi osa haridusprogrammist "Vähe süüa, palju külmetada", mis andis ülevaate kunstniku Konrad Mägi elust ja loomingust. Seejärel uurisid töörühmad "oma" kunstniku töid ja vaadati iseseisvalt KUMUs ringi.
Pärastlõunal oli suurepärane võimalus käia Soome Suursaatkonnas, kus saatkonna tööst rääkis ja põnevat maja tutvustas pressi- ja kultuurinõunik Ilmi Villacís .
Forssa Lütseumi õpetaja Piia Leppä pildid projektipäevast. Rohkem fotosid Forssa Lütseumi pildigaleriis.
KUMU ja Lea (Marise foto)
12.b klassi õpilased jagavad järgnevalt oma muljeid sellest päevast ja projektitööst üleüldse.
LIIS:
Tallinnas käik oli päris tore. Muidugi ilm oleks võinud hommikupoole parem olla, kuid õnneks tuli päeva peale päike välja.J Käisime Kumus, kus saime kokku soomlastega, kahjuks oma soomlasega juttu rääkida ei saanud, kuna mina tegin asjaolude pärast tööd teiste kunstniku kohta. Pärast kodus soomlane küsis minu käest, et miks me koos ei teinud tööd. Pärast sai käidud Soome saatkonnas, kus jäi ringkäik poolikuks, kuna tähtis inimene oli majas. Soomlastega oleks tahtnud rohkem juttu rääkida, aga eks teinekord on jälle võimalus. Kunstniku kohta oli huvitav tööd teha. Jagasime Heddyga ülesanded pooleks, sest koolis antakse palju õppida ja aega lihtsalt ei jätku. Kõige raskem oli kunsti ja kirjanduse suhete kohta ülesannet teha, sest materjali oli väga vähe. Selliseid asju võiks veelgi olla, sest see on hariv ning polnud paha ka see, et üks tund oli vähem ning sai tööd teha kodus.
Lea, Allar ja Kristi räägivad Konrad Mäest (Marise foto)
KRISTI:
Mõni nädal tööd ja preemiaks Tallinnas käik. Projekti töö tegemine polnudki nii tüütu, kui alguses tundus. Kõik asjad said tehtud. Siis tuli Tallinna reis. Alguses ootasin kohtumist sommidega, aga lõpuks tüütas ootamine ära ja tekkis hoopis hirm, et äkki on nad tüütud või sellised imelikud või väga eemalehoidvad. Aga kõik laabus. Soomlane oli suhteliselt jutukas ja meeldiv :) Veidike kurb on küll see, et kõigil põhjamaarahvastel on suhtluskartusrefleks, nad on kinnised ja hoiavad eemale. KUMU-s siis jätkasime projektiga ja ajasime juttu. Tutvusime kunstnikega, kahjuks osasid kunstnikke polnudki üldse väljas. Natuke imelik oli, et uute inimestega tutvusime KUMU-s, sest seal oli suht raske leida ühist teemat ja mitut asja korraga teha.
Järgmiseks pidime Soome Saatkonda minema, kuid see lükkus natuke edasi. Mis muidugi valmistas nii meelehärmi kui ka heameelt, sest sai sööma minna :) Kust võis inimesi leida - enamus oli muidugi Mäcks. Tallinna Mäcksi teenindus annab väga soovida, kui küsid burgerit, pakutakse sulle hoopis jäätist, teenindus on aeglane ja kehv. Tartu töötajad on minu meelest poole tublimad :).
Lõpuks saime siis saatkonda. Meiega tegeles väga meeldiv naisterahvas, kes rääkis meile saatkonna tööst ja tegemistest. Kahjuks me kõike ei näinudki, sest suursaadikul oli Prantsuse saadik külas ja nähtavasti sattusid nad jutulainele ja meie jäime kohtumisest ilma. Hea oli see, et meid kutsuti tagasi :).
Soomlased pidid laevale tõttama ja selleks korraks oligi nn reis läbi.
MAARJA: Meie otsustasime oma projektikaaslasega teha oma kunstniku kohta tööd eraldi, sest nii oli igati mugavam. Õnneks olid tööd antud osade kaupa ja seega ei tekkinud ka probleemi, et ei ole üldse aega ega viitsimist asju ära teha. Iga kord, kui mu töö ära avaldati, siis vaatasin ka teiste töid. Seeläbi sain ka teistest kunstnikest rohkem teada. Tegelikult oli see tegevus mulle huvitav, sest ega ma eriti enne seda nende kunstnikega eriti kursis ei olnud. Muidugi kõige paremini õppisin tundma oma skulptorit ja sain palju tema eluloost teada. Seega igati hariv tegevus. Tänu sellele, et tegime projektikaaslasega eraldi, sain ma ka mitmekülgsemalt oma kunstniku kohta infot, sest alati vaatasin ka tema tehtu üle. Sellist sorti väikesed tegevused on vähemalt minu jaoks küllaltki huvitavad. :)
ALLAR K: Projekt üldiselt oli päris hea. Suhtlemine ja materjalidega töötamine oli ka omamoodi huvitav. KUMU ja saatkond tundusid päris toredad, nii kaua kui me seal aega veetsime. Saatkonaas oleks tahtnud muidugi kauem olla. Kunstniku seoses, kelle kohta tööd tegime, saime palju huvitavat teada ning tal olid väga atraktiivsed maalid. Selliseid projekte võiks isegi rohkem olla, sest need on huvitavad ning avardavad silmaringi.
MARION: Tegelikult oli päris vahva. Sai vaheldust ja näha palju imepärast. Kumus käies jäi üks maal silma, mis kohe väga-väga meeldis. See oli sinakas-roosade toonidega ja nimeks oli mingi laht. Need Konrad Mäega seoses ülesanded olid natuke lapsikud mu meelest, neid võiks teha 8-10 klassi lastele, oleks võinud ikka midagi põnevamat meile välja mõelda, kui juba tegemiseks läks. See ka ei meeldinud, et põrandal pidi istuma. Soomlased olid lahedad, natuke vaiksed vaid. Meie leidsime oma soomlasega enda kunstniku maalid ilusti üles, suht kohutavalt koledad olid. Seal Soome saatkonnas käik oli ka suhteliselt põnev, ilus maja, väga kena naine oli see, kes meile seal väikese ülevaate andis, väga kahju muidugi, et see koosolek poole üritusest ära rikkus, mis seal oli, kuid naine, kes meiega tegeles, oli väga tubli.Kindlasti oli tal piinlik, et selline asi juhtus, kuid sellegipoolest suutis ta meile seal käigu põnevaks teha. Nüüd siis jamad, kaks neid ainult on, esiteks see, et pidi pidevalt ootama ja ootama, teiseks mu oma viga - panin valed jalanõud, munakivide vahel käia vanalinnas tikkontstega pole justkõige toredam, aga no need saapad olid ilmtingimata vajalikud muidu edasisteks tegudeks.
Hendrik, Allar, Brit, Silver ja Maris - selja taga vaade Tallinnale peaaegu nagu Soome saatkonna aknast (foto Marise fotoaparaadi abil :))
SILVER:
Sellised käigud on huvitavad, nagu oli viimane Tallinnas käik koos soomlastega. Selliseid kohtumisi ja käike võiks kindlasti teha veel ja veel :D Kindlasti tahaks seal Soome Suursaatkonnas veel kord käia, kuna see jäi liiga lühikeseks kohtumiseks. Sellised käimised on väga mõnusad, sest saad targemaks ning samal ajal ka lõõgastud ja puhkad (koolist). Eks kunagi tuleb see suhtluse julgus ka. Aga see tagasihoidlikkus välismaalaste ees on meil raudselt geenides:D
KADI: Minule tegelikult see projekt väga meeldis, kunstiülesandeid ei olnud üldsegi mitte raske teha, vastupidi, midagi kontimurdvat polnud ja aega see samuti eriti palju ei võtnud. Ülesanded laiendasid siiski ka isegi minu silmaringi kunsti ja kunstnike poole pealt. Tore oli ka see, et projekti olid kaasatud soomlased, see lisas asjale natuke vürtsi. Kahjuks ise ei käinud Tallinnas, kuid minu arvates võiks selliseid projekte edaspidigi teha.
KARIN: Tore oli! Probleeme erilisi polnud, kuigi Wiiraltit oli raske kirjandusega seostada. Mitte et materjali vähe oleks olnud, kuid ma ei leidnud tükk aega ühtki tööd, mis oleks tema tehtud kirjandusse. Muidu oli huvitav!!! =) Selliseid projekte tasub kindlasti veel teha, see annab toredaid kogemusi.
LAURA M: Projekt soomlastega oli minu arust päris tore kogemus. Kindlasti võiks kunagi sellist asja korrata. Materjali projekti kohta oli üpriski lihtne üles leida, kuid soomlased oleks võinud ka natukene rohkem teha:P. Tallinnas oleks võinud ka veidi kauem olla, siis oleks saanud veits rohkem nendega suhelda. Üldkokkuvõttes oli tore ja halba ei ole nagu midagi öelda. Soomlased on üpris toredad inimesed, vähemalt need, kes Tallinnas meiega olid:)
ELIS: Soome projektiga tegelemine oli huvitav. Kumu oli palju suurem ,kui ma olinarvanud. Ja Kumule tiiru peale tegemiseks võttis ikka palju aega ning paar korda oli tunne, et oleme ära eksinud. Ülesanded oli huvitavad ja õnneks ka mitte rasked. Oli äge ka soomlastega suhelda. Kahju, et Soome saatkonnas ei saanud oma ringkäiku teha. Aga eks seda teinekord.
KADRI: Kunstiülesannete tegemine ei olnud iseenesest üldse raske. Materjali ka leidus kunstniku kohta üpris palju. Kõige raskem ülesanne oli ehk "kunst ja kirjandus", kuna tuli leida häid seoseid. Tallinnas käik isegi meeldis, soomlased olid ka normaalsed. Arvasin algul, et on teistsugusemad. Soome saatkonnas oleks muidugi võinud teistmoodi minna, aga ootame järgmist korda. Võiks olla rohkem selliseid ülesandeid, mida saame kodus teha ja selle eest ka jääb mõni tund olla, sest koolipäevad on meil rasked.
ARTUR: Ühisprojekt soomlastega aitas silmaringi avardamisele suuresti kaasa. Seda just mitmete kunstnikkude loominguid vaadates ja Konrad Mäe elulugu kuuldes ja teoseid nähes. Soome suursaatkond oli minu suureks hämmastuseks võimsam, kui oleksin ette osanud arvata. Hoonete uudistamine jäi seekord küll napiks, aga lootust on järgmise korra peale. Selline suur ja tähtis asutus jättis hea mulje. Kunstimuuseum seevastu tekitas harmooniat ja head meeleolu, vähemalt I korrus, kus olid klassikalised maalingud maastikust või millestki muust. Järgnevad korrused KUMU-s muutusid järjest süngemaks ja labasemaks ning see tekitas mingil moel vastikustunde. Vaimsete häirete inimeste fotodes ja maalingutes ei näe mina just erilist kunsti, nagu seda oli viimane korrus täis. Klassikaline kunst mõjus seevastu hästi.
BRIT: Tallinna reis ja kohtumine soomlastega kohtumine kujunesid välja päris huvitavad! Minu soomlane oli päris jutukas ja oskas inglise keelt hästi, niiet ei tekkinud suhtlemisprobleeme.. KUMUs antud ülesanded said ilusti lahendatud. Tore oli see lahendus, et me pidime ise materjali Mäe kohta kokku panema. Kui me oleks lihtsalt kuulanud ühe tädi juttu, siis oleks kõvasti igavam olnud. Mõnes mõttes ma aga KUMUs tegelikult pettusin - olles käinud Kiasmas, ootasin ma enamat. KUMUs küll oli šhokeerivaid ja huvitavaid eksponaate, kuid ei midagi võrdväärset Kiasmaga. Klassikalise kunsti korrus meeldis mulle aga küll väga. Ka Soome Saatkond oli huvitav. Mitte niivõrd jutt, aga just maja - hästi ilus ja omapärane. Kahju, et meie külastus nii lühikeseks jäi seal. Tagasisõit oli ka väga lõbus.. Nimelt sai koos klassikaaslastega tarka juttu räägitud ja maailma probleeme lahendatud :P :)
HEDDY::
Tallinnas käik meeldis. Kumus oli lahe, kuigi vahepeal muutus igavaks. Oli palju maale, mida vaadata ja eriti meeldis viimane korrus, kus olid poodides müüdavad pakendid, aga nende nimi oli ära muudetud. Naljakas oli neid lugeda. See, kui Konrad Mäe tehtud pilte pidime iseloomustama, oli ka päris põnev. Järgnevalt saime vaba aega soomlasega ringi Kumus vaadata. Suhteliselt hästi läks ka see, kuigi vähe sai räägitud. Käisime ka Soome saatkonnas, kus nägime sealset sauna, kuid saatkonna koosolekutuba jäi nägemata, kuna aega jäi väheks. Miinuseks võib-olla oligi ainult hommikune ilm, aga see muutus ka päeval päikesepaisteliseks. Nii et ainult positiivne kogemus Tallinnast.
LEA:
Sai klassiga käidud ühel ilusal päeval Tallinnas. Mulle jäi see reis eriti hästi meelde, kuna sai KUMUS käidud. Mina isiklikult polnud veel KUMUS käinud, nii et mulle oli see huvitav kogemus. Ma küll teadsin, et KUMU suur on, aga et ta kohe nii suur on, sellest polnud mul aimugi. Soomlased on nagu noored ikka, täiesti tavalised. Suhtlesime enda rühma soomlasega inglise keeles, algul oli nati nadi, aga varsti oli barjäär ületatud, nii et suheldud sai vajalikkuse piirides. Soome saatkonnas oleks tahtnud veidi rohkem kuulda ja näha, aga arusaadav, kui seal oli mõningatel inimestel tegemist. Aga muidu oli reis vahva ja vaheldusrikas kooliajale. Et meeldis.
MARIS:
Päev algas varajase tõusuga. Kodust viidi mind bussijaama, aga olin lootusetult hiljaks jäänud ja ema otsustas mind ära viia Tartu. Kuna ma jõudsin Tartu liiga hilja, siis otsustasime hommikukohvi ja võileiva süüa Statoilis. Mõnusalt leivast ampsu võttes kuulsin, et telefon tiriseb - miski alateadvuses ütles, et see on Lea. . üllatus-üllatus. . oligi. Lea oli sisse maganud ja küsis, kas ma viitsin talle Annelinna järele minna, aga loomulikult ei viitsinud mul ema sõita, kuna tal endal kiskus ajaga kiireks! Ütlesin Leale, et olgu üles tuldud ja takso võetud. . . nii ta tegigi ja imekombel rongile jõudis. Rongisõit oli väga vahva, sai pilte tehtud ja muidu mitu tassi kohvi joodud vms:D Tallinnasse jõudes külastasime esimese kohana "miljoni krooni" WC, polnud ta nii ilus midagi, ainuke asi, mis teistest WC erines, oli see, et kui ennast natukenegi liigutasid, hakkas igalt poolt vett jooksma!:D. Seal siis tüdrukud sättisid juuksed korda, poisid vaatasid mööduvaid tsikke:D. Sealt suundusime sööma, vaidlesime tükk aega, kuhu minna, aga otsustasime minna … MÄKKI:D. Seal võtsime peaaegu kõik omale eined ja mugisime mõnusalt. Sealt edasi suundusime Viru keskusesse, kust Brit tahtis endale saapaid osta (Tartus ju normaalseid poode pole:D ). Saapaid me ei leidnud, kuid leidsime õpetaja ja teised klassikaaslased. Sealt suundusime edasi trammiga (numbrit ei mäleta) KUMU lähedale. KUMUs oli väga tore, väga sjefid pildid, st maalid olid seal. Kõige enam meeldisid loodusmaalid vms. . vääga ilusad olid! KUMUs olid meiega ka soomlased. Muhedad olid nad, aga ei julgenud nagu eriti suhelda ja tahtsid omaette olla. Seda nad tegid ka ning meie kaa:D. Istusime mingi poolteist tundi ühe koha peal:DKUMUst edasi läksime Soome Suursaatkonda, seal oli igav, kuna Prantsuse suursaadik "rikkus" kõik ära oma külastusega:D. . Vaatasime mingit videot, mis oli ebahuvitav. Seal me kaua polnudki. Ahjaa - saunas käisime ka!!! See oli väga positiivne koht! Sealt lahkudes võtsid kõik endile eri suunad ja läksid kas koju, shoppama või lihtsalt linnaga tutvuma. Meie Leaga läksime kuskile keldrikohvikusse, kuid tulime sealt sama kiirelt ka ära, kuna tugitooli ületas kohutavalt suur prussakas!Teistest ma ei tea, kuidas nemad koju said, kuid meie Leaga läksime koos bussiga, mõtlesime elust ja paljust muust. Sõit Tartu tundus mega lühike, sest juttu meil jätkus. Tallinnas käik oli tore vaheldus tavalisele koolipäevale, võiks kas või iga kuu ühe teha!:D. . . Arvan, et paljud nõus:)
torstai 12. lokakuuta 2006
Aleksis Kivi päev
13.10 toimus Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis järjekordne soome keele õpilaste Aleksis Kivi päev.
Täpsemat infot vaata
http://www.finst.ee/koolitus/aleksiskivi06.html
Fotogalerii (autor Allar Lind)
11. klassi õpilased kirjutavad, mida nad nägid ja kuulsid ning mida päevast arvavad.
REGINA:
Reedel, 13. oktoobril käisime Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis Aleksis Kivi päeval. Hommikul kell 8 alustasime Tartust sõitmist, bussisõit oli suhteliselt igav. Pikk maa, väsitas ära. Kohale jõudsime peale 10 natukene, seega oli meil aega natuke ringi vaadata koolis. Koolis olid enamuses ikka venelased, eesti keelt kuulsin ainult ühe korra koridori peal. Kell 11 hakkas üritus aulas, kus siis alguses oli ettekanded, näiteks Tartu Ülikooli tudengite poolt, laulsid väiksed lapsed ja 9. klassi õpilased. Siis hakkas viktoriin, kus me olime rühmades, aga täiesti võõraste inimestega, aga koostöö meil klappis. Meie rühm oli Juhani rühm. Viktoriinis olid osad küsimused, millest mul ei olnud õrna aimugi, aga kuidagi vastasime rühma peale ära. Peale viktoriini sõime lõunat kooli sööklas ja peale seda sõitsime Kohtla Kaevandusmuuseumisse, mis oli minu jaoks huvitav, seal maa-all oli külm ja rõske, aga huvitav oli teada saada, kuidas seal kunagi tööd tehti ja meie näidati vanu masinaid, saime rongiga sõita natukene. Kui olime sealt välja saanud, siis sõitsime veel tagasi kooli, et näha ja teada saada, kellele antakse KIVI, ehk kes siis peavad järgmine aasta korraldama selle Aleksis Kivi päeva. Peale seda oli meil veel üks ühislaul, mis on ka eesti keeles olemas - „Levoton Tuhkimo”. Ja siis sõitsimegi tagasi. Ma jäin rahule selle päevaga, ma ei saa öelda, et mul oli igav. Huvitav ja omapärane. Läheks teinekordki.
ANDREAS-CHRISTIAN:
Kui õpetaja sellest üritusest rääkis, siis ma mõtlesin kohe, et päris äge^^. Bussisõit oli igav ja ääretult pikk. Kuna me olime ajagraafikust ees, siis saime niisama mööda kooli ringi vaadata. Alguses pidi suhteliselt palju osavõtjaid olema, aga mõned koolid ei tulnud kohale. Aulas lauldi ja tehti väiksemaid etteasteid. Õnneks ei olnud üritus väga venitatud ja ei hakanud igav. Üldiselt oli kõik neil hästi korraldatud. Lõuna oli kooli sööklas. Kuna kool oli suhteliselt ajast räsitud, siis ma olin juba kõigeks valmis, milline söökla võib olla. Aga söökla oli ilus ja toidud head. Toimus ka Soomet puudutav viktoriin. Loomulikult oli kõige ägedam ikka kaevandusmuuseumis, see oli tänaseks juba tegevuse lõpetanud kaevandus, mis tegutseb nüüd muuseumina. Kaevanduses sai sõita vagonettidega ja kõiki aparaate pandi tööle.
Pärast läksime kooli tagasi, tuli ju kuulutada välja kool, kus järgmisel aastal Aleksis Kivi päevad toimuvad.
KREETE:
13. oktoobril sõitsime kell 8.00 hommikul Kohtla-Järvele. Bussisõit oli natuke väsitav, kuid selle kannatas ära. Õnneks ei juhtunud midagi, kuigi oli ju reede, 13. Buss sõitis Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ette, kus toimus Aleksis Kivi päev. Kool küll pidi olema ainuke eestikeelne seal, kuid tegelikult toimub täielikult eestikeelne õpe ainult teisel korrusel, aga ega see eriti ei häirinud. Nagu aru saime, oodati meid väga ja kõik olid sõbralikud ja lahked. Kohale jõudes registreerisime ennast ja igaüks sai nimesildi. Sellega jagati meid väikestesse gruppidesse ja toimus viktoriin. Enne seda aga esitasid selle kooli õpilased laule ja erinevad külalised Tallinnast ja mujalt pidasid kõnet. Minu arust väga tore ja huvitav ning ajaliselt mitte kurnav, sest kõik see kokku kestis vaid tunnikese. Muidugi väga meeldis mulle Kaevandusmuuseum, kus sai palju huvitavat informatsiooni ning palju nalja. Kokkuvütteks jättis Aleksis Kivi päev ning sõit Kohtla-Järvele positiivse mulje ja toreda mälestuse.
Täpsemat infot vaata
http://www.finst.ee/koolitus/aleksiskivi06.html
Fotogalerii (autor Allar Lind)
11. klassi õpilased kirjutavad, mida nad nägid ja kuulsid ning mida päevast arvavad.
REGINA:
Reedel, 13. oktoobril käisime Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis Aleksis Kivi päeval. Hommikul kell 8 alustasime Tartust sõitmist, bussisõit oli suhteliselt igav. Pikk maa, väsitas ära. Kohale jõudsime peale 10 natukene, seega oli meil aega natuke ringi vaadata koolis. Koolis olid enamuses ikka venelased, eesti keelt kuulsin ainult ühe korra koridori peal. Kell 11 hakkas üritus aulas, kus siis alguses oli ettekanded, näiteks Tartu Ülikooli tudengite poolt, laulsid väiksed lapsed ja 9. klassi õpilased. Siis hakkas viktoriin, kus me olime rühmades, aga täiesti võõraste inimestega, aga koostöö meil klappis. Meie rühm oli Juhani rühm. Viktoriinis olid osad küsimused, millest mul ei olnud õrna aimugi, aga kuidagi vastasime rühma peale ära. Peale viktoriini sõime lõunat kooli sööklas ja peale seda sõitsime Kohtla Kaevandusmuuseumisse, mis oli minu jaoks huvitav, seal maa-all oli külm ja rõske, aga huvitav oli teada saada, kuidas seal kunagi tööd tehti ja meie näidati vanu masinaid, saime rongiga sõita natukene. Kui olime sealt välja saanud, siis sõitsime veel tagasi kooli, et näha ja teada saada, kellele antakse KIVI, ehk kes siis peavad järgmine aasta korraldama selle Aleksis Kivi päeva. Peale seda oli meil veel üks ühislaul, mis on ka eesti keeles olemas - „Levoton Tuhkimo”. Ja siis sõitsimegi tagasi. Ma jäin rahule selle päevaga, ma ei saa öelda, et mul oli igav. Huvitav ja omapärane. Läheks teinekordki.
ANDREAS-CHRISTIAN:
Kui õpetaja sellest üritusest rääkis, siis ma mõtlesin kohe, et päris äge^^. Bussisõit oli igav ja ääretult pikk. Kuna me olime ajagraafikust ees, siis saime niisama mööda kooli ringi vaadata. Alguses pidi suhteliselt palju osavõtjaid olema, aga mõned koolid ei tulnud kohale. Aulas lauldi ja tehti väiksemaid etteasteid. Õnneks ei olnud üritus väga venitatud ja ei hakanud igav. Üldiselt oli kõik neil hästi korraldatud. Lõuna oli kooli sööklas. Kuna kool oli suhteliselt ajast räsitud, siis ma olin juba kõigeks valmis, milline söökla võib olla. Aga söökla oli ilus ja toidud head. Toimus ka Soomet puudutav viktoriin. Loomulikult oli kõige ägedam ikka kaevandusmuuseumis, see oli tänaseks juba tegevuse lõpetanud kaevandus, mis tegutseb nüüd muuseumina. Kaevanduses sai sõita vagonettidega ja kõiki aparaate pandi tööle.
Pärast läksime kooli tagasi, tuli ju kuulutada välja kool, kus järgmisel aastal Aleksis Kivi päevad toimuvad.
KREETE:
13. oktoobril sõitsime kell 8.00 hommikul Kohtla-Järvele. Bussisõit oli natuke väsitav, kuid selle kannatas ära. Õnneks ei juhtunud midagi, kuigi oli ju reede, 13. Buss sõitis Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ette, kus toimus Aleksis Kivi päev. Kool küll pidi olema ainuke eestikeelne seal, kuid tegelikult toimub täielikult eestikeelne õpe ainult teisel korrusel, aga ega see eriti ei häirinud. Nagu aru saime, oodati meid väga ja kõik olid sõbralikud ja lahked. Kohale jõudes registreerisime ennast ja igaüks sai nimesildi. Sellega jagati meid väikestesse gruppidesse ja toimus viktoriin. Enne seda aga esitasid selle kooli õpilased laule ja erinevad külalised Tallinnast ja mujalt pidasid kõnet. Minu arust väga tore ja huvitav ning ajaliselt mitte kurnav, sest kõik see kokku kestis vaid tunnikese. Muidugi väga meeldis mulle Kaevandusmuuseum, kus sai palju huvitavat informatsiooni ning palju nalja. Kokkuvütteks jättis Aleksis Kivi päev ning sõit Kohtla-Järvele positiivse mulje ja toreda mälestuse.
Laura kogemused Soomes
LAURA (12.b):
Möödunud suvel otsustasin ma mõneks ajaks Soome elama kolida. Nimelt üks mu sõber elas ja töötas seal ning mina läksin talle külla. Kokku veetsin ma suve jooksul seal umbes 3 nädalat, mille jooksul sain ma igasuguseid erinevaid kogemusi. Vahepeal ma veel sõitsin Soomest koju, läksin Rootsi, sõitsin uuesti koju ja siis jälle Soome. Nii et reisimist sai ühe kuu jooksul liigagi palju.
Esimene päev Soomes oli loomulikult tohutult põnev. Me elasime Siuntios, Helsingist kuskil 50km väljas. See koht meenutas mulle Uus-Ihaste rajooni, kus on terve hunnik ilusaid ja suuri maju, kuid nad kõik olid üksteise külje all kinni. Ja kogu see krempel oli alles äsja ehitatud, nii et isegi maju ümbritsevad hekid polnud jõudnud kasvada. Maja meenutas nukumaja. Väljast ilus heleroheline, seest värviline ja igasuguste luksustega. Muidugi on see täiesti tavaline, et igal soomlasel on saun, mullivann, kamin, 2 maast laeni ulatuvat külmkappi, mitu autot, kari lemmikloomi ja hunnik tehnikat. Ja ilma nõudepesumasinata nad ka elada vist ei oskaks.
Sealsamas lähedal oli muide ka Aleksis Kivi sünnikoht, mida mu sõber tol ajal restaureeris.
Kuna sõber käis tööl, siis enamuse ajast olin mina üksinda kodus. Ühel korral ma üritasin maja ees muru peal raamatut lugeda, aga siis tuli minu juurde pisikene naabritüdruk. Ma ei saanudki õieti aru, et mida ta tahtis, aga ta muudkui lobises ja lobises… ja kui ma ütlesin talle, et ma ei räägi soome keelt, rääkis tema minuga ikka edasi. Esitas umbes selliseid küsimusi, et mis keelt ma siis räägin ja et tema räägib küll soome keelt jne. Nii et peale seda juhtumit ma enam eriti välja hulkuma ei läinud.
Aga kui sõber kodus oli, käisime me igal pool ringi. Helsingis läksime loomaaeda ja ühte öökluppi, mis oli minu arvates ülimalt imelik. Et sinna sisse saada, pidi tegelikult üldsegi 21 olema, aga siis onu turvamees vaatas, et ma eestlane ja ei saa midagi aru ning lasi mu miskipärast sisse. Ja kell pool 12 öösel oli klubis kuskil 10 inimest, kes kõik istusid vaikselt omas nurgas. Ei tea.. vist valisime väga vale klubi.
Veel otsustasime sõita Tamperesse Särkanniemi lõbustusparki. Ainult et me polnud kumbki seal varem käinud ning ei tundnud ei teed ega linna. Kohale jõudsime igatahes ilma igasuguste probleemideta, aga see lõbustuspark oli küll õudne. Seal olid sellised atraktsioonid, mille peal minul tuli küll surmahirm peale. Õnneks jäin elama. Õhtul tagasi sõites tekkisid aga probleemid, me eksisime lootusetult ära. Kõige hullem oli see, et meil hakkas bensiin otsa saama ja Soomes pannakse isegi enamus tanklaid kell 23.00 kinni. Suure vedamisega leidsime lahti oleva tankla ja kuskil 300km hiljem ka kodutee. Maanteel juhtus midagi eriti huvitavat. Seal kaljude ja metsade vahel on suht palju põdrahoiatuse märke, mina polnud nondest eriti aru saanud, kuni tolle õhtuni. Meie sõitsime rahulikult kodu poole ja järsku... tsillisid 3 põtra üle tee! Üks suur ees ja 2 väiksemat taga. Samal ajal, kui nemad seal rahulikult kõndisid, olid mõlemal pool autod, kes ilusti ootasid, kuni põdrad üle tee lähevad. See vaatepilt ei unune küll mitte kunagi.
Helsingi kesklinnas oli meil autoavarii, mis tegelikult ei olnud mingi eriline avarii. Lihtsalt meie sõitsime, nägime ees keelumärki, hakkasime tagurdama ja tagurdasime ühe paksu soomlase mersule otsa, kes oma autonina liiga ette toppis. Tema kutsus muidugi politsei kohale, keda me pidime kuskil tund aega ootama. Ja siis ootasime veel tund aega, kuni politsei mõtles, kumb kumma auto värvi ikka maha kraapis. Lõpuks ei jäänud mitte kumbki süüdlaseks, mille peale paks soomlane oli maruvihane. Ta nimelt lootis, et mu sõbralt load ära võetakse, kuna ta tagurdas ju ikkagi tema MERSU pihta. Egopallid.
Kõige meeldejäävam oli minu jaoks aga sõbra ülemus. Hästi muhe ja sõbralik vanamees. Ühel õhtul viis ta meid oma kaatriga mere peale sõitma, tema isikliku saare peale, mis minu mäletamist mööda oli umbes 2 km lai ja 3 km pikk. Seal me grillisime ja nautisime ilusat õhtut. Pärast seda läksime tema poole edasi, istusime verandal, vahepeal sulistasime jalgu basseinis ja rääkisime juttu terve tema perega, kes kõik olid hästi toredad. Enamjaolt räägiti ikka soome keeles, vahepeal tõlgiti mulle midagi inglise keelde. Üldiselt, kui ma esimesel päeval Soomes eriti mitte millestki aru ei saanud, siis seal nendega istudes mõistsin juba enamust.
Mulle need 3 nädalat meeldisid, aga seal elada ma ei tahaks. Kõik oli kuidagi nii ideaalne, ma sain kõike, mida tahtsin, ja mitte millestki ei olnud puudus. Kõigil oli oma nukumaja, mitu autot ja nõudepesumasin.
Möödunud suvel otsustasin ma mõneks ajaks Soome elama kolida. Nimelt üks mu sõber elas ja töötas seal ning mina läksin talle külla. Kokku veetsin ma suve jooksul seal umbes 3 nädalat, mille jooksul sain ma igasuguseid erinevaid kogemusi. Vahepeal ma veel sõitsin Soomest koju, läksin Rootsi, sõitsin uuesti koju ja siis jälle Soome. Nii et reisimist sai ühe kuu jooksul liigagi palju.
Esimene päev Soomes oli loomulikult tohutult põnev. Me elasime Siuntios, Helsingist kuskil 50km väljas. See koht meenutas mulle Uus-Ihaste rajooni, kus on terve hunnik ilusaid ja suuri maju, kuid nad kõik olid üksteise külje all kinni. Ja kogu see krempel oli alles äsja ehitatud, nii et isegi maju ümbritsevad hekid polnud jõudnud kasvada. Maja meenutas nukumaja. Väljast ilus heleroheline, seest värviline ja igasuguste luksustega. Muidugi on see täiesti tavaline, et igal soomlasel on saun, mullivann, kamin, 2 maast laeni ulatuvat külmkappi, mitu autot, kari lemmikloomi ja hunnik tehnikat. Ja ilma nõudepesumasinata nad ka elada vist ei oskaks.
Sealsamas lähedal oli muide ka Aleksis Kivi sünnikoht, mida mu sõber tol ajal restaureeris.
Kuna sõber käis tööl, siis enamuse ajast olin mina üksinda kodus. Ühel korral ma üritasin maja ees muru peal raamatut lugeda, aga siis tuli minu juurde pisikene naabritüdruk. Ma ei saanudki õieti aru, et mida ta tahtis, aga ta muudkui lobises ja lobises… ja kui ma ütlesin talle, et ma ei räägi soome keelt, rääkis tema minuga ikka edasi. Esitas umbes selliseid küsimusi, et mis keelt ma siis räägin ja et tema räägib küll soome keelt jne. Nii et peale seda juhtumit ma enam eriti välja hulkuma ei läinud.
Aga kui sõber kodus oli, käisime me igal pool ringi. Helsingis läksime loomaaeda ja ühte öökluppi, mis oli minu arvates ülimalt imelik. Et sinna sisse saada, pidi tegelikult üldsegi 21 olema, aga siis onu turvamees vaatas, et ma eestlane ja ei saa midagi aru ning lasi mu miskipärast sisse. Ja kell pool 12 öösel oli klubis kuskil 10 inimest, kes kõik istusid vaikselt omas nurgas. Ei tea.. vist valisime väga vale klubi.
Veel otsustasime sõita Tamperesse Särkanniemi lõbustusparki. Ainult et me polnud kumbki seal varem käinud ning ei tundnud ei teed ega linna. Kohale jõudsime igatahes ilma igasuguste probleemideta, aga see lõbustuspark oli küll õudne. Seal olid sellised atraktsioonid, mille peal minul tuli küll surmahirm peale. Õnneks jäin elama. Õhtul tagasi sõites tekkisid aga probleemid, me eksisime lootusetult ära. Kõige hullem oli see, et meil hakkas bensiin otsa saama ja Soomes pannakse isegi enamus tanklaid kell 23.00 kinni. Suure vedamisega leidsime lahti oleva tankla ja kuskil 300km hiljem ka kodutee. Maanteel juhtus midagi eriti huvitavat. Seal kaljude ja metsade vahel on suht palju põdrahoiatuse märke, mina polnud nondest eriti aru saanud, kuni tolle õhtuni. Meie sõitsime rahulikult kodu poole ja järsku... tsillisid 3 põtra üle tee! Üks suur ees ja 2 väiksemat taga. Samal ajal, kui nemad seal rahulikult kõndisid, olid mõlemal pool autod, kes ilusti ootasid, kuni põdrad üle tee lähevad. See vaatepilt ei unune küll mitte kunagi.
Helsingi kesklinnas oli meil autoavarii, mis tegelikult ei olnud mingi eriline avarii. Lihtsalt meie sõitsime, nägime ees keelumärki, hakkasime tagurdama ja tagurdasime ühe paksu soomlase mersule otsa, kes oma autonina liiga ette toppis. Tema kutsus muidugi politsei kohale, keda me pidime kuskil tund aega ootama. Ja siis ootasime veel tund aega, kuni politsei mõtles, kumb kumma auto värvi ikka maha kraapis. Lõpuks ei jäänud mitte kumbki süüdlaseks, mille peale paks soomlane oli maruvihane. Ta nimelt lootis, et mu sõbralt load ära võetakse, kuna ta tagurdas ju ikkagi tema MERSU pihta. Egopallid.
Kõige meeldejäävam oli minu jaoks aga sõbra ülemus. Hästi muhe ja sõbralik vanamees. Ühel õhtul viis ta meid oma kaatriga mere peale sõitma, tema isikliku saare peale, mis minu mäletamist mööda oli umbes 2 km lai ja 3 km pikk. Seal me grillisime ja nautisime ilusat õhtut. Pärast seda läksime tema poole edasi, istusime verandal, vahepeal sulistasime jalgu basseinis ja rääkisime juttu terve tema perega, kes kõik olid hästi toredad. Enamjaolt räägiti ikka soome keeles, vahepeal tõlgiti mulle midagi inglise keelde. Üldiselt, kui ma esimesel päeval Soomes eriti mitte millestki aru ei saanud, siis seal nendega istudes mõistsin juba enamust.
Mulle need 3 nädalat meeldisid, aga seal elada ma ei tahaks. Kõik oli kuidagi nii ideaalne, ma sain kõike, mida tahtsin, ja mitte millestki ei olnud puudus. Kõigil oli oma nukumaja, mitu autot ja nõudepesumasin.
lauantai 7. lokakuuta 2006
eTwinning päev Tallinnas - 7.10
Helja Kirber käis 7.10 Tallinnas eTwinningu päeval, kus tutvustas ka meie ja Forssa ühisprojekte.
Päeva kava - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/tagasi-kooli-25-septembrist-15-oktoobrini/etwinning-paeev-tallinnas/
Helja powerpoint-esitlus - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/tagasi-kooli-25-septembrist-15-oktoobrini/eestisoomeprojektid.ppt/view - TFG ja Forssa Lütseumi eelmise õppeaasta projekt "Eesti ja soome kaasaegne kirjandus" ning selle õppeaasta projekt "Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil".
Päeva kava - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/tagasi-kooli-25-septembrist-15-oktoobrini/etwinning-paeev-tallinnas/
Helja powerpoint-esitlus - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/tagasi-kooli-25-septembrist-15-oktoobrini/eestisoomeprojektid.ppt/view - TFG ja Forssa Lütseumi eelmise õppeaasta projekt "Eesti ja soome kaasaegne kirjandus" ning selle õppeaasta projekt "Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil".
perjantai 6. lokakuuta 2006
Marise Soome-trip
MARIS (12.b):
Minu reis Soome algas 29. septembril kella 02. 00 äratusega. Imekombel sain päris kiiresti üles ja vajalikud asjad kokku pakitud. Ärevus oli vist päris suur, sest tavaliselt ma ikka sellisel kellaajal ei tõuse. . kohe päris kindlasti mitte!:DKuskil kella kolme ajal öösel alustasime autosõiduga Tallinna (läksin koos vanematega Soome ning Tallinna sadamas pidin kokku saama ühe sõbraga, kes tahtis ka tulla kaasa). Me polnud veel koduväravast väljagi saanud, kui mõned (mina) metsapeatust küsisin:D. Sõit Tallinna polnudki kõige hullem, märkimisväärne oleks see, et püsisin terve tee Tallinna üleval, isa magas mõnusalt tagaistmel. Keegi pidi ju autojuhile seltsis olema, et too magama ei jääks! Liiklus oli suht normaalne! Esimene suurem peatus oli Mäo ristis, seal sõime rämpstoitu hommikuks, aga päris hea oli, sain ka kujutluse, mida rekkamehed tunnevad!:)Tallinnasse jõudsime kuskile kuue paiku hommikul, parkisime oma rohelise "konna" lennujaamaparklasse. Istusime autos, kuulasime raadio Sky+, tegelikult mina kuulasin, vanemad magasid veidi, mul oli nälg:D. . . . Sadamasse läksime taksoga, pidime rohkem maksma, taksojuht võttis vahelt. . deem. . . Lõpuks ometi sadamas! Kristi ja ta sõber olid ette jõudnud, ootasid ma ei tea keda või mida. . laeva ehk:DKui meie chek-in´d olid tehtud, istusime niisama sadamas. Hakati laskma laevale, tollist saime kõik ilusti läbi, laevasõit kestis suht kaua:D. . . . aga igav meil polnud, sai kaarte taotud ja muidu juttu räägitud. Kristi luges raamatut!!
Minu reis Soome algas 29. septembril kella 02. 00 äratusega. Imekombel sain päris kiiresti üles ja vajalikud asjad kokku pakitud. Ärevus oli vist päris suur, sest tavaliselt ma ikka sellisel kellaajal ei tõuse. . kohe päris kindlasti mitte!:DKuskil kella kolme ajal öösel alustasime autosõiduga Tallinna (läksin koos vanematega Soome ning Tallinna sadamas pidin kokku saama ühe sõbraga, kes tahtis ka tulla kaasa). Me polnud veel koduväravast väljagi saanud, kui mõned (mina) metsapeatust küsisin:D. Sõit Tallinna polnudki kõige hullem, märkimisväärne oleks see, et püsisin terve tee Tallinna üleval, isa magas mõnusalt tagaistmel. Keegi pidi ju autojuhile seltsis olema, et too magama ei jääks! Liiklus oli suht normaalne! Esimene suurem peatus oli Mäo ristis, seal sõime rämpstoitu hommikuks, aga päris hea oli, sain ka kujutluse, mida rekkamehed tunnevad!:)Tallinnasse jõudsime kuskile kuue paiku hommikul, parkisime oma rohelise "konna" lennujaamaparklasse. Istusime autos, kuulasime raadio Sky+, tegelikult mina kuulasin, vanemad magasid veidi, mul oli nälg:D. . . . Sadamasse läksime taksoga, pidime rohkem maksma, taksojuht võttis vahelt. . deem. . . Lõpuks ometi sadamas! Kristi ja ta sõber olid ette jõudnud, ootasid ma ei tea keda või mida. . laeva ehk:DKui meie chek-in´d olid tehtud, istusime niisama sadamas. Hakati laskma laevale, tollist saime kõik ilusti läbi, laevasõit kestis suht kaua:D. . . . aga igav meil polnud, sai kaarte taotud ja muidu juttu räägitud. Kristi luges raamatut!!
Hommikupäikeses Tallinn
Soome tollist saime ka hästi läbi! Edasised teed viisid meid lahku, mina koos sõbra ja vanematega tuterdasime niisama linnas ringi, väga tore oli ja meeldejääv. Käisime Mäkis söömas, see oli küll negatiivne kogemus, kuna teenindaja ei osanud eesti keelt, pidin mina oma soome keelte oskustega välja tulema ja aitama perel süüa saada!:D. . . lõpuks see noormees sai asjale pihta ja andis mulle soovitud eined! Veel parem nali oli see, kui sõber Ahti soovis Big Mac´i einet ja ühte lis burgerit. . teenindaja andis talle topelt Big Mac`i!:D. . . . nalja kui palju:D(A)Soomes käisime poodides, kõndisime jala Linnamäele, tahtsime "Ameerika mägesid" vallutama minna, aga see lõbustuspark oli kahjuks kinni!(asi, mille pärast Soome kindlasti tagasi lähen:D)Linnas kõndides kaotasid vanemad kaotasid mind ära ja ema saatis mulle vahva SMS`i, nimelt:"Oodake, oleme poes!" Aga kuna poode oli ümberringi päris palju, siis see sõnum ajas naerma:D
Mulle meeldisid Soome tänavad, sest kõik need teed olid munakividest tehtud, mis olid väga ilusad! Helsingis polnud suuri pilvelõhkujaid, vaid olid väikesed (tglt suht suured) vanaaegsed hooned, need olid nii ilusad! Ja mis mulle siiralt huvi pakkus, olid need graniidikaljud! Hästi ilus vaade oli Linnamäelt, kus üks trikirattur tegi trikke meile nendelt kividelt alla sõites, väga osav rattur!!
Kuna mina, nõrk sportlane, ei suutnud enam kõndida, siis otsustasime (Ahtiga) vanematest lahku minna ja suuna sadamasse võtta! Jõudsime sadamasse mingi 4 tundi enne laeva väljumist. Igav meil polnud, vaatasime varem tehtud pilte ja raiskasime sadamapoes nänni peale veidi raha. Siis tund enne chek-in`i tulid vanemad, olime kõik koos ja rääkisime päeva muljetest, mis olid kõigil positiivsed muidugi!Siis tulid üllatus-üllatus Kristi koos oma sõpsiga. Ja algas meeletu seiklus tagasi koju. . Eestisse!Olime Soome tolli järjekorras, kui Kristi sõber viskas nalja nii, et isegi soomlased (vb nad ei jaganud matsu, aga. . ) naersid nii kuis jaksasid:D. . . Eestlased muidugi kaa, päris naljakas ju vaadata, kuidas neli noort eestlast Soome tolli ukse taga kaarte mängisid!Kui hakati meid tollist läbi laskma, olime mega õnnelikud. . . mina kui siis tubli jooksja pidin jooksma ja võtma meile parimad kohad laevas - need olid sööklas akna ääres ja vaatega laeva ette vms:D. . . . siis algasid suured sisseostud, nimelt ema ostis lõhnasid, mida ta tahtis ja mida ta sõbrantsid olid endale tellinud! Isa oli super väsinud ja lebotas niisama, meie, noored, mängisime pokkerit raha peale, kus ma rahast täielikult ilma jäin:D. . . . õnneks enne seda sain ostud tehtud!! Kui Tallinna linna tuled juba paistsid, siis oli hea meel koju naasta! Laeva peal oli õhtul päris palju soomlasi, kes olid vist puhkama tulnud, nad laulsid karaoket!! Sadamas saime kohe takso peale ja sealt lennujaama! Sõit Tartu oli masendav, kuna kõik olid väsinud. Mitu korda pidasime tee ääres kinni, et ennast turgutada ja mitte rooli taha magama jääda!Tartu lähedal jooksid paljud loomad üle tee, mis oli suht masendav, kui unine inimene roolis on. Aga jõudsime õnnelikult ja väsinuna koju!Igatahes Soomes oli väga tore, sealsed inimesed olid viisakad ja sõbralikud. Teinekord kindlasti tagasi ja kauemaks!
Tuomiokirkko ootab ...
maanantai 2. lokakuuta 2006
Kristi muljetab Soomes käikudest
Augusti algul sai käidud tutvumas Soome laste lõbustustega. Samas ei ütleks küll, et lõbustuspargid aint lastele oleks. Helsingis sai siis külastatud LINNANMÄKIt ja sellega samas kompleksis asuvat MERIMAAILMA (Sealife). Meremaailmas soovitan kõigil ära käia, kui pole aega või raha külastadaVahemerd ja isegi kui on, on see koht Soomes ka ülicool. Ühte majja on ära paigutatud veealune maailm. Kõik oli nii põnev ja silmi jagus igale poole.Kõige hirmuäratavam oli vaalade tunnel, kus tundus, et kõnnid vaala suhu ja saad kohe surma, aga seda ei juhtunud:) Ma ei hakka kõike ära kirjeldama, soovitan käia ja ise järele uurida, see on tõsiselt mõnus elamus põhjamaa inimese jaoks.
Ja Linnamägi. Väljast paistab tavaline lõbustuspark, aga noh tartlastele on see ka huvitav, sest meil puudub üldse selline asutus. Puidust Ameerika mäed ei tekita just surma tunnet, aga hetkelise kaifi saab küll. Mittekriuksuv (Otepääl vaaterattal on selline tunne, et kohe kukub alla)vaateratas oli mulle üllatus. See liikus nii tasa ja selle pealt oli tervet linna näha. Seal oli veel veekosk, kust kuivade riietega ei pääsenud ja veel palju muud, mida peab ise kogema ja nägema.
Linnanmäki
Vaade Helsingi linnale
Sellel reisil sai laevalt võidetud uued Soome kruiisi piletid ja seega käisimegi veel üks kord Helsingis.
Reedel, 29.09. sai uuesti Helsingit 9 tundi nauditud, seekord mitte uuritud lõbustusi ega kultuuri, vaid lihtsalt jalutatud ja vaadatud, mis ümberringi toimub. Tänavad olid nii puhtad (mitte nagu meil - prügi vedeleb igal pool), rahvas oli rahulolev ja naeratav, ei torma pea seljas ringi, nagu meil tormatakse. Sai paar korda ka ära eksitud ja soome keelt praktiseeritud (mis ei tundugi nii raske enam). Muidugi ei jää ükski reis ilma shopinguta. Sealne kaubanduskeskus Kamppi (tõsiselt suur ja uhke klaasist maja, mitte nagu meie plekist tikutopsisuurune kaubamaja, mis rikub aint vaadet) kubises erinevatest rahvustest, mis pani mind imestama, et Soomes elab nii palju eri rahvuseid.
Mis veel kirjutamist väärib, on tagasisõit kodusadamasse. Laev oli pisike, aga nalja sai (Vikingline "Rosella"). Maris oli vist juba oma mitu tundi sadamas passinud ja oodanud, millal koju saab, aga tuju oli tal hea. Me üritasime ka varakult platsis olla, et saaks laevas head kohad, kuna rahvast oli tagasi sõites palju, eriti soomlasi, kes ostsid metsikutes kogustes tavaari ja nautisid juba varakult nädalavahetust. Nii me siis jooksimegi tormijooksu, et ikka hea vaatega kohad saada. Tagasiteel mängisime pokkerit, sest kolm tundi on pikk aeg ja meelt peab lahutama. Mis veel minu jaoks naljakas tundus, oli see, et soomlased ei tunnista võõrkeelt üldse, isegi laeval mitte. Kohvikusse ei tohtinud oma söögiga minna ja kui seda oli tehtud, tuli mingi soome mammi soome keeles pahandama, see jäi mulle kahtlaseks, et kas ta seda ei mõelnud, et eestlased ei pruugi kõik soome keelt vallata. Aga kuna me nii targad oleme, saime kõigest aru:) Reis lõppes toredalt, mis sest, et vahel oli tunne, et hakkab torm ja laev läheb põhja, aga kõik jõudsime ilusti kodusadamasse:).
Kui vähegi võimalus, siis soovitan kõigil Soome kruiiisida ja mustast masendusest puhata. See aitab!!
Tuomiokirkko ootab ...
lauantai 30. syyskuuta 2006
Soome-Eesti meediaseminar - 29.9
Põdrad ja pätid - meedia nägemus naabrist
10. klassi humanitaarrühm osales meediaseminaril Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges Saalis. Õpilased jagavad oma seminarimuljeid.
TIMO AVI:
Esiteks tuleks mainida, et seminar oli tore, olgugi et vahel oli mõni osa teemadest niivõrd poliitiliselt keeruline, et ei saanud kohe täpselt aru.Siiski oli tore näha inimesi, keda huvitavad kahe riigi vahelised suhtedl äbi meedia. Samuti ka suhetest minevikus kahe riigi vahel oli üsna päevakohane sellel seminaril rääkida.Isiklikult meeldis mulle kuulata Hille Pajupuu ettekannet eesti ja soome stereotüübi muutumisest. Teema oli lihtsamini arusaadav ja oli huvitav teada saada, kuidas eestlased soomlasi ja soomlased eestlasi iseloomustavad. Minu arust tuleks selliseid riikidevahelisi suhteid rohkem päevakorda tuua, neid arutada ja selgusele seejärel jõuda, mida kahe riigi vahelistes suhetes parandada või korrigeerida.Siiski paneb mind mõtlema fakt, et soomlased olid seminaril aktiivsemad rääkijad ja küsijad. Paraku on minul selline tunne, et soomlased on rohkem huvitatud kahe riigi vahelistest suhetest ning nende parandamisest.Kokkuvõtteks oli seminar tore ja selliseid seminare võiks ka korrata. Usun, et see arendab minu ja teiste õpilaste poliitilist vaistu.
KÄRT LEHIS:
29. september käisime kirjanduse rühmaga Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumis seminaril "Põdrad ja pätid - meedia nägemus naabritest". Erinevad inimesed tegid ettekandeid teemal, kuidas kaks naabrit , Soome ja Eesti, üksteist näevad. Teemale läheneti geograafiliselt, stereotüüpe võrreldes ja mitut muud moodi. Kuna enamus ettekandeid olid soome keeles saime me kõrvaklapid, mille kaudu kuulsime ka eesti keelset tõlget. Nii oli teemat veidike raskem jälgida, aga saime hakkama. Kõige meeldejäävam ettekanne käsitles stereotüüpe. Informatsioon oli kogutud kolme küsitluse käigus. Teatud arv soomlasi ja eestlasi pidid iseloomustama enda naabreid ja iseennast. Soomlaste arvates olid eestlased näitkes vaesed ja töökad. Eestlased pakkusid soomlasi iseloomustavateks sõnadeks lärmakas ja sõbralik. Ettekanne kajastas ka arvamuste muutumist läbi aastate. Lõpp tulemuseks oli, et kummalgi naabril ei ole teisest päris õiget ettekujutust. Kuigi ka mulle endale jäi arusaamatuks, milline see "õige" stereotüüp olema peaks. Ka teised kõned olid huvitavad, aga lõpuks oli veidike raske keskenduda. Kindlasti sooviksin veel mõnel sellisel seminaril osaleda ja olen kindel, et sain palju uut teada.
SIIM TOMSON: "Reedel 29. septembril käisime siis Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis seminaril „Pätid ja põdrad - meedia nägemus naabrist?“.
Seminari teema tundus enne selles osalemist huvitav ja selle tutvustus samuti, aga kohapeale jõudes ja seda kuulates polnud asi enam nii ilus ja roosiline, nagu loota oli.
Esiteks oli tõlkimine soome keelest eesti keelde suhteliselt ette valmistamata. Ei jõutud tekstile järele või siis ei loetud üldse peale, kui aru ei saadud vms. Tänu sellel võtsin lihtsalt klapid peast ja kuulasin nii palju kui aru sain soomekeelset juttu. Tulemus sellele oli see, et väga väike osa oli sellest arusaadav minu jaoks, aga asi seegi.
Teiseks olid ettekanded väga pikad, aga selle eest küll sisukad jah. Kuid minu arust oleks seda teemat saanud ka natuke koomale tõmmata ja lühemalt rääkida, kui 20 – 30 minutit esitaja kohta. Üks hea külg muidugi seminari juures oli videoprojektsioon, mis andis üritusele väga palju minu arvates juurde. Kokkuvõtteks oli tore päev kirjanduse klassiga veedetud väljaspool koolimaja ja see mulle meeldis!”
SILVA TEDER: „29.septembril toimunud meediaüritus andis meile ülevaate sellest, milliseid pilte oma naabritest kujutavad Soome ja Eesti meediakanalid. Vastuseks võin öelda, et kostus nii positiivset kui ka negatiivset vastukaja.Põhiliselt ongi eestlased Soomes silma paistnud kuritegevusega ning see on minu jaoks ning ka kindlasti kogu Eesti jaoks suur häbiplekk. Soomlased on aga Eestis silma jäänud suure alkoholilembuse poolest. Nagu seminaril selgus, siis pilt naaberriigist sõltub suuresti riikide omavahelistest suhetes. Üritusel esitleti meile ka läbi aegade tehtud küsitlusi, et mida arvavad eestalsed soomlastest ja vastupidi, räägitakse, kuidas soomlaste ja eestlaste nägemused teineteisest on muutunud viimase 15 aasta jooksul. Selgus, et soomlased on eestlasi alati pidanud vaesrahvaks ning eestlased soomlasi uhketeks ning ülbeteks. Kohati ju nii ongi: Eesti on ju teadagi vaesem riik kui Soome ning soomlased on rikkamad ning see teebki neid eestlase silmis upsakateks,võib-olla on siin peidus väike eestlasele kohane kadedus. Eestlaste ettekjutus Soomest ja soomlastest on kahene, mis ühelt poolt pälvib imetlust ja teiselt poolt põlgust. Selgus, et Soomes on ettekujutused Eestist veelgi ebamäärasemad ning eestalaste seonduvus on tihe nõukogude minevikuga. Nagu me teame, on eestlased armastanud soomlastest pilastavaid nalju ja anekdoote teha, kuid aegade jooksul on see komme kadunud. Eestlased on lihtsalt palju arenenumad, haritumad ja kombekamad .Minule see üritus isegi kohati meeldis, see arendas tunduvalt mu silmaringi Eesti ja Soome vahel olevatest suhetest. Sain teada, mida naaberrahvas meist arvab ja mida meedias räägib. Kindlasti kollases ajakirjanduses räägitakese palju negatiivset, sest see kutsub ju rohkem inimesi lugema. Me peame ise vaeva nägema, et meie kontakt Soomega ei kaoks ning et me jääksime endiselt hõimu- ja vennasrahvaks, sõltumata sellest, mida meedias kajastatakse.”
ASTRID LEPP: „29.septembril õnnestus meil käia kuulamas meediaseminari, mis rääkis meile Eesti ja Soome vahelistest suhetest. Ma teadsin, et enamus teksti on soome keeles. Saali sisse astudes anti meile kõrvaklapid ja imelik masin, öeldi sagedus ja seminar võis alata. Esimene esineja, kes oma ettekande ette kandis, oli soomlane Kari Alenius. Minu jaoks oli huvitav kuulata, milline on nägemus soomlastel eestlastest. Kuigi see tõlkimine, mis meieni jõudis kõrvaklappidest, jäi vahel vajaka. Aga ma saan aru, see on raske niiviisi otse tõlkida. Järgmisena astus pulti Arja Korhonen. Ka tema kõneles soome keeles. Taaskord tuli kõrvaklapid pähe seada ja kuulata. Mulle jäi tihtipeale mulje ,et eestlased on need pahad, kes arvavad soomlastest halba. Võib-olla on see minu viga, et mina nii aru sain. Mulle tundus, et see eestlaste pahadus ja asjad olid ületähtsustatud, ja soomlaste teod olid maha maetud. Kõige rohkem meeldis mulle eestlase Hille Pajupuu esitus. Eesti keelsed slaidid. Ei pidanud pingsalt kuulama tõlkimist. Kõik oli lihtne ja arusaadav. Minu jaoks olid kindlal kohal ka slaidid. Nende abil sai endale hea kujutluspildi luua. Ma olen rahul, et külastasime sellist suurepärast üritust, ja ma usun, et ma teeks seda uuesti .Tore on kuulda, mida erinevad inimesed arvavad samadest asjadest.”
KAVA
10.30 Tervitus: Soome Välisministeeriumi pressi- ja kultuuriosakonna juhataja Petri Tuomi-Nikula
10.40 Professor Kari Alenius (Oulu Ülikool): "Suure venna ja väikevenna piltide kujunemine" 11.00 Arja Korhonen: "Soome Eesti ja Eesti Soome ajalehtedes"
vaata http://www.ekspress.ee/viewdoc/20361AA086F2457AC22571F60041023F
11.20 Inka Salovaara-Moring (Tallinna Ülikool): "Mina, meie ja teised - žurnalismi ja läheduse geograafiast"
11.40 Hille Pajupuu (Eesti Keele Instituut): "Eesti ja soome stereotüübi muutumine"
vaata http://www.finland.ee/netcomm/ImgLib/43/252/eesti%20ja%20soome%20stereotüübi%20muutumine.pps
Seminari juhib professor Epp Lauk
13.00 Paneelvestlus, juhib Maimu Berg (Soome Instituut) Osalejad: Erkki Bahovski (Postimees) Barbi Pilvre (Eesti Ekspress) Rain Kooli (Etelä-Saimaa, Kouvolan Sanomat, Kymen Sanomat) Ulla-Maija Määttänen (YLE) Pertti Nyberg (MTV) Jussi Niemeläinen (Helsingin Sanomat) Tõlge soome ja eesti keelde.
Euroopa keeltepäev - 26.9
Euroopa Keeltepäeva konverents "Mitmekeelne Eesti mitmekeelses Euroopas"
26. septembril 2006
Tallinna Ülikooli uue õppehoone Tallinna saalis
Konverentsi laiem eesmärk on Euroopa keeltepäeva tähistamine ning mitmekeelsuse ja keeleõppe väärtustamine. Kitsamateks eesmärkideks on tutvustada Eesti üldsusele Euroopa Komisjoni keelevaldkonna alaseid tegemisi, samuti Euroopa keelemapi Eesti varianti ja Eesti võõrkeelte strateegia visandit.
Mis toimub?
Konverentsil antakse üle Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjad keelevaldkonnas.
Vaata täpsemalt http://www.hm.ee/index.php?047056
Kes on piltidel?
1. Helja, Made Kirtsi (Sihtasutus Archimedes), Tõnu Tender (Haridus- ja Teadusministeerium) ja ministernõunik Pirkko Hämäläinen (Soome Suursaatkond)
2. Lisaks Heljale haridusminister Mailis Reps
3. Tallinna Ülikooli soome keele õppejõud Annekatrin Kaivapalu ja Tiina Söderman, Mailis Reps, Helja, Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Toivo Klaar ja Soome Suursaatkonna esindaja.
26. septembril 2006
Tallinna Ülikooli uue õppehoone Tallinna saalis
Konverentsi laiem eesmärk on Euroopa keeltepäeva tähistamine ning mitmekeelsuse ja keeleõppe väärtustamine. Kitsamateks eesmärkideks on tutvustada Eesti üldsusele Euroopa Komisjoni keelevaldkonna alaseid tegemisi, samuti Euroopa keelemapi Eesti varianti ja Eesti võõrkeelte strateegia visandit.
Mis toimub?
Konverentsil antakse üle Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjad keelevaldkonnas.
Vaata täpsemalt http://www.hm.ee/index.php?047056
Kes on piltidel?1. Helja, Made Kirtsi (Sihtasutus Archimedes), Tõnu Tender (Haridus- ja Teadusministeerium) ja ministernõunik Pirkko Hämäläinen (Soome Suursaatkond)
2. Lisaks Heljale haridusminister Mailis Reps
3. Tallinna Ülikooli soome keele õppejõud Annekatrin Kaivapalu ja Tiina Söderman, Mailis Reps, Helja, Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Toivo Klaar ja Soome Suursaatkonna esindaja.
Uus kooliaasta käimas!
2006.-2007. õppeaasta juba kuu aega käinud ja erinevaid seoseid TFG inimeste ja Soome ning soomlaste vahele hakkab tekkima. Eks neid oli ühel või teisel moel suvelgi, aga mõnest asjast ei soovita rääkida, mõnest tuleb edaspidi veel juttu, ka näiteks nendest, kes ennast Helsingisse jooksid.
12.b klassi õpilased on alustanud projekti "Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil" koos Forssa õpilastest. Selle kohta saab täpsemat infot http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/.
lauantai 20. toukokuuta 2006
Sõna on reisil käinutel
Helja soovitus - reisist täielikuma pildi saamiseks loetagu erinevate inimeste kommentaare, sest nagu väga hästi teada - iga inimene näeb toimuvat omamoodi ja see, millest ja kuidas kirjutatakse, ütleb midagi ka kirjutaja kohta...PPPPPPPPPPPPPPPPPPP
HmmMmm..
Niisiis on päevakorras Soome reis !
Start Tartust ja öö laevas:
Nagu ikka, tundus tee kohutavalt pikk ja väsitav.. Alati jutukas Allar lõbustas meid anektootidega ja sai alustatud ka ratekatega ( a la „mina bussis” või „mina mõtlemas.” ) Sadamasse sai suureks õnneks jõutud selgelt liiga vara ja lõpuks hilines ka laev veel veidi.. Aga sellest polnud hullu, sest vahepeal sai üksteist kurssi viia uuema klatšiga ning natuke ka hirmutada õpetajat, et millised hullud ta kaasa on reisile võtnud :P Kuna ma pean mainima, et laev oli masendavalt mage ja rahvast peale meie nagu õieti ei olnudki, ei tahetud meil seal ka meelt lahutada (nii baarid kui ka muusika pandi vara kinni). Ega sellest hullu polnud, me saime ka ise oma meeled lahutatud.. Kes kui palju, seda oli järgmine hommik näha..
Esimene päev:
Mul ikka muidugi oli hommikul jube vässu, a ma ei vingunud (!) ja pidasin vapralt vastu :D Tapio tuli meile vastu ja kui olime kotid hoidlasse pannud, võis ekskursioon alata.. Meile tehti Suomenlinna reis ja seal teatrit ka saime näha.. Olid mingid vanaaegsed kostüümid seljas neil.. Ruum oli lahe, a näidend küll jüttis suhteliselt külmaks tegelt.. Kui me seal sõime siis mulle mahla ei jätkunud ja ma olin kurb ja sõin hoopis 2 õuna ühe asemel sellepärast.. A see tuleb veel meelde, et seal üks tegelane tudis etenduse ajal ja koledasti ehmatas kui kõik plaksutama hakkasid :P Siis lasti meis välja kondama mööda seda saart vms. Sai mööda kaljusid ronitud ja värkki ja rate.ee sai piltidematerjali ohtralt juurde.. ;) Ma pean siinkohal mainima, et rate siiski EI OLE elu.. (aga no vahel võib)..A no mis seal ikka, noored inimesed, huvi on – miks mitte ?!! :P ;) Pättusi tegime ka seal.. nt eravaldusele ronisime, sest sealt avanes jube hea vaade ja puha... Sis sõitsime maa peale tagasi ja kõndisime niisama mööda linna ringi..tegime pilti ja mängisime tõelist turisti.. Mingis suures raamatukogus käisime..seal oli lahe lagi kusjuures... ma pilti ka tegin.. Siis saime vaba aja.. McDonald’s oli esimene peatuspaik.. maitses nagu Eestiski, aga Eestis pole kunagi mu isiklik fotograaf teinud pilti igast mu hamburgeriampsust..! Siis said hullud kaubamajade peale lahti ja algas suuremat sorti šhoping.. Vaene Allar, kes minu ja Marleeniga pidi naisteosakondades ringi töllama.. Nõu andmisel tast abi oli – ostud said tehtud :D Siis me nägime rongijaamas kolme musta meest.. Ma olin julge ja avaldasin soovi pilti teha.. Kui pildid käes, oli aeg edasi minna Kiasmasse.. Oi mai j6ua ära rääkida, mis seal oli.. Lahe oli noh ! Igast asjast sai pilti tehtud ja mõnest mitugi..Tekkis kohe isu ka Tallinna KUMUsse minna.. Kiasmas osa „kunsti” oli küll kaheldav, a kokkuvõttes ikka oli super-mega !!! Ja siis oligi aeg kotid ära võtta ja ää kooli sõita.. Kool oli tip-top, mitte nagu meil lipp ja lopp.. Võibolla veits range mulje jättis aga ilus ikka krt oli.. ! Kes läks jälle tuttu, kes passis üleval – igaühel omad huvid ;) Marion sai särtsu pistikust veel sel õhtul.. Mai olnud kohapeal kui see juhtus..Aga kui oleks sis ma oleks kindlasti rohkem naernud – ma ei ole pahatahtlik, aga siuksed asjad on hirmnaljakad, ükskõik kellega juhtub.. Ma enda üle irnuks ka :D tegelt ka ju noh..! Õhtusöögiks saime tuunikalasalatit.. Ma ei söö enam kunagi tuunikala salatit.. Ma ei hakka täpsemalt rääkima.. a ma arvan, et Hendrik ei söö enam kunagi lihapirukat ka :P
Teine päev:
Jube vara hommikul tõusime (ega mai vingunud !) ja kalpsasime rõõmsalt bussi, et sõita Turusse.. Seal mingis majas oli näitus erinevatest riietest, mis olid igasugu materjalidest valmistatud..küll paberist ja papist, aga ka kummikinnastest või kilest.. Pilte sai seal omajagu.. Üks tädi rääkis meile fotograafiast midagi..Siis kõndisime niisama ringi.. Hingasime värsket õhku ja grupipilti ka tegime.. Siis käisime söömas.. Seal oli igast head ja paremat ja tuunikalasalatit ma ei puutunud :) Kõht täis, läksime ühe mehe juttu kuulama...jutt iseenesest tundus huvitav, aga kahjuks on soome keeles füüsikat ja filosoofiat kuulata natuke raske.. slaididelt nagu veel sai midagi aru, aga naljade üle naersid küll aint soomlased ise.. Et endal ka meelt lahutada, saatsime omavahel telefoni tekstidega ringi.. nalja sai..sai isegi niipalju, et soomlased arvasid , et me nende naljadest aru saame :P Põhinaljaks oli selleks ajaks kujunenud KEBAB, niiet juttu jätkus kauemaks.. Kuid ka Vello ja sõbrad leidsid sõnumites oma koha (sellest ei peagi aru saama !) A siis tagasisõidul istus meie taha üks saksa pleikar, kellele me hellitavalt panime nimeks Edmund, sest me ta pärisnime ei teadnud.. Ega me taga ei rääkind, lihtsalt vaatasime ja imestasime.. :) Siis algas sõit tagasi Hyrylä koolimajja.. Jõudsime hilja.. Sai veits lolli juttu aetud ja ää tuttu keeratud.. Mitu ööd sa ikka korralikult magamata oled ?!!
Kolmas päev (tagasisõit ja värki):
Sai nati hiljem ärgata – jeeeeee !!! A ega pikka laulu polnud..kodinad kokku, saal korda ja otsejoones bussi.. Käisime Lottede muuseumis..seal üht filmijuppi nägime ja kujusid oli ja HEELIUMIGA õhupallid saime ka kõik.. Siis jalutasime me ühe kunstniku kodussee ja seal meile räägiti tollest majast ja kunstnikust ja ta maale nägime ja...! Seal sai väga ilusaid pilte teha sest taevas oli just siuke ähvardavalt tume ja meri jne... meist igaühest tehti ka pilt seal – Tapiole mälstuseks.. ma ka kõiki pildistasin... ok ok valetan.. Allar minu digikaga pildistas.. Pika käimise peale said heeliumipallid ka tyhjaks- aint Marleeni oma säilis lõpuni (Y) Siis tuligi bussijuhionu ja algaski sõit bussijaama poole.. Sadamas ütlesid kõik Tapiole aitäh ja oli hauska tavatta (mai tea kuidas see kirjutatakse !) Tibutama hakkas kergelt enne terminaali sisse minemist – ju sis oli õige aeg lahkuda :P Laeva tormasime esimestena.. mõned pensionärid ju imelikult vaatasid , aga no mis seal ikka.. võimalus, et ma neid veel oma elus kohtan, on siiski suhteliselt väike !! Loksumine oli suht igav.. pokkerit mängisime.. närvi ajas kui ei jopand a no mis seal ikka.. Osadel hakkas paha ja ega mul endalgi eriti hea tunne polnud, kui pidin loksuvas laevas emale kommikarpi valima.. Laev hilines ja kuna mind juba oodati – tormasime Allariga esimestena laevast maha ja otse Tartu poole teele (mai saa mainimata jätta, et me ikka saime autoga :P) Vahemaa Tallinn-Tartu tundus mu jaoks kuidagi eriti lühike, a võibolla sellepärast, et ma ikka aegajalt „lahkusin” seltskonnast mingile muule maale (mai olnud laksu alla – ma magasin !) Tartus sai veel Siriusest burks võetud, kodus kallikesele reisist ette kantud ja järgnevaks ööpäevaks unne keeratud :D
Niisiis on päevakorras Soome reis !
Start Tartust ja öö laevas:
Nagu ikka, tundus tee kohutavalt pikk ja väsitav.. Alati jutukas Allar lõbustas meid anektootidega ja sai alustatud ka ratekatega ( a la „mina bussis” või „mina mõtlemas.” ) Sadamasse sai suureks õnneks jõutud selgelt liiga vara ja lõpuks hilines ka laev veel veidi.. Aga sellest polnud hullu, sest vahepeal sai üksteist kurssi viia uuema klatšiga ning natuke ka hirmutada õpetajat, et millised hullud ta kaasa on reisile võtnud :P Kuna ma pean mainima, et laev oli masendavalt mage ja rahvast peale meie nagu õieti ei olnudki, ei tahetud meil seal ka meelt lahutada (nii baarid kui ka muusika pandi vara kinni). Ega sellest hullu polnud, me saime ka ise oma meeled lahutatud.. Kes kui palju, seda oli järgmine hommik näha..
Esimene päev:
Mul ikka muidugi oli hommikul jube vässu, a ma ei vingunud (!) ja pidasin vapralt vastu :D Tapio tuli meile vastu ja kui olime kotid hoidlasse pannud, võis ekskursioon alata.. Meile tehti Suomenlinna reis ja seal teatrit ka saime näha.. Olid mingid vanaaegsed kostüümid seljas neil.. Ruum oli lahe, a näidend küll jüttis suhteliselt külmaks tegelt.. Kui me seal sõime siis mulle mahla ei jätkunud ja ma olin kurb ja sõin hoopis 2 õuna ühe asemel sellepärast.. A see tuleb veel meelde, et seal üks tegelane tudis etenduse ajal ja koledasti ehmatas kui kõik plaksutama hakkasid :P Siis lasti meis välja kondama mööda seda saart vms. Sai mööda kaljusid ronitud ja värkki ja rate.ee sai piltidematerjali ohtralt juurde.. ;) Ma pean siinkohal mainima, et rate siiski EI OLE elu.. (aga no vahel võib)..A no mis seal ikka, noored inimesed, huvi on – miks mitte ?!! :P ;) Pättusi tegime ka seal.. nt eravaldusele ronisime, sest sealt avanes jube hea vaade ja puha... Sis sõitsime maa peale tagasi ja kõndisime niisama mööda linna ringi..tegime pilti ja mängisime tõelist turisti.. Mingis suures raamatukogus käisime..seal oli lahe lagi kusjuures... ma pilti ka tegin.. Siis saime vaba aja.. McDonald’s oli esimene peatuspaik.. maitses nagu Eestiski, aga Eestis pole kunagi mu isiklik fotograaf teinud pilti igast mu hamburgeriampsust..! Siis said hullud kaubamajade peale lahti ja algas suuremat sorti šhoping.. Vaene Allar, kes minu ja Marleeniga pidi naisteosakondades ringi töllama.. Nõu andmisel tast abi oli – ostud said tehtud :D Siis me nägime rongijaamas kolme musta meest.. Ma olin julge ja avaldasin soovi pilti teha.. Kui pildid käes, oli aeg edasi minna Kiasmasse.. Oi mai j6ua ära rääkida, mis seal oli.. Lahe oli noh ! Igast asjast sai pilti tehtud ja mõnest mitugi..Tekkis kohe isu ka Tallinna KUMUsse minna.. Kiasmas osa „kunsti” oli küll kaheldav, a kokkuvõttes ikka oli super-mega !!! Ja siis oligi aeg kotid ära võtta ja ää kooli sõita.. Kool oli tip-top, mitte nagu meil lipp ja lopp.. Võibolla veits range mulje jättis aga ilus ikka krt oli.. ! Kes läks jälle tuttu, kes passis üleval – igaühel omad huvid ;) Marion sai särtsu pistikust veel sel õhtul.. Mai olnud kohapeal kui see juhtus..Aga kui oleks sis ma oleks kindlasti rohkem naernud – ma ei ole pahatahtlik, aga siuksed asjad on hirmnaljakad, ükskõik kellega juhtub.. Ma enda üle irnuks ka :D tegelt ka ju noh..! Õhtusöögiks saime tuunikalasalatit.. Ma ei söö enam kunagi tuunikala salatit.. Ma ei hakka täpsemalt rääkima.. a ma arvan, et Hendrik ei söö enam kunagi lihapirukat ka :P
Teine päev:
Jube vara hommikul tõusime (ega mai vingunud !) ja kalpsasime rõõmsalt bussi, et sõita Turusse.. Seal mingis majas oli näitus erinevatest riietest, mis olid igasugu materjalidest valmistatud..küll paberist ja papist, aga ka kummikinnastest või kilest.. Pilte sai seal omajagu.. Üks tädi rääkis meile fotograafiast midagi..Siis kõndisime niisama ringi.. Hingasime värsket õhku ja grupipilti ka tegime.. Siis käisime söömas.. Seal oli igast head ja paremat ja tuunikalasalatit ma ei puutunud :) Kõht täis, läksime ühe mehe juttu kuulama...jutt iseenesest tundus huvitav, aga kahjuks on soome keeles füüsikat ja filosoofiat kuulata natuke raske.. slaididelt nagu veel sai midagi aru, aga naljade üle naersid küll aint soomlased ise.. Et endal ka meelt lahutada, saatsime omavahel telefoni tekstidega ringi.. nalja sai..sai isegi niipalju, et soomlased arvasid , et me nende naljadest aru saame :P Põhinaljaks oli selleks ajaks kujunenud KEBAB, niiet juttu jätkus kauemaks.. Kuid ka Vello ja sõbrad leidsid sõnumites oma koha (sellest ei peagi aru saama !) A siis tagasisõidul istus meie taha üks saksa pleikar, kellele me hellitavalt panime nimeks Edmund, sest me ta pärisnime ei teadnud.. Ega me taga ei rääkind, lihtsalt vaatasime ja imestasime.. :) Siis algas sõit tagasi Hyrylä koolimajja.. Jõudsime hilja.. Sai veits lolli juttu aetud ja ää tuttu keeratud.. Mitu ööd sa ikka korralikult magamata oled ?!!
Kolmas päev (tagasisõit ja värki):
Sai nati hiljem ärgata – jeeeeee !!! A ega pikka laulu polnud..kodinad kokku, saal korda ja otsejoones bussi.. Käisime Lottede muuseumis..seal üht filmijuppi nägime ja kujusid oli ja HEELIUMIGA õhupallid saime ka kõik.. Siis jalutasime me ühe kunstniku kodussee ja seal meile räägiti tollest majast ja kunstnikust ja ta maale nägime ja...! Seal sai väga ilusaid pilte teha sest taevas oli just siuke ähvardavalt tume ja meri jne... meist igaühest tehti ka pilt seal – Tapiole mälstuseks.. ma ka kõiki pildistasin... ok ok valetan.. Allar minu digikaga pildistas.. Pika käimise peale said heeliumipallid ka tyhjaks- aint Marleeni oma säilis lõpuni (Y) Siis tuligi bussijuhionu ja algaski sõit bussijaama poole.. Sadamas ütlesid kõik Tapiole aitäh ja oli hauska tavatta (mai tea kuidas see kirjutatakse !) Tibutama hakkas kergelt enne terminaali sisse minemist – ju sis oli õige aeg lahkuda :P Laeva tormasime esimestena.. mõned pensionärid ju imelikult vaatasid , aga no mis seal ikka.. võimalus, et ma neid veel oma elus kohtan, on siiski suhteliselt väike !! Loksumine oli suht igav.. pokkerit mängisime.. närvi ajas kui ei jopand a no mis seal ikka.. Osadel hakkas paha ja ega mul endalgi eriti hea tunne polnud, kui pidin loksuvas laevas emale kommikarpi valima.. Laev hilines ja kuna mind juba oodati – tormasime Allariga esimestena laevast maha ja otse Tartu poole teele (mai saa mainimata jätta, et me ikka saime autoga :P) Vahemaa Tallinn-Tartu tundus mu jaoks kuidagi eriti lühike, a võibolla sellepärast, et ma ikka aegajalt „lahkusin” seltskonnast mingile muule maale (mai olnud laksu alla – ma magasin !) Tartus sai veel Siriusest burks võetud, kodus kallikesele reisist ette kantud ja järgnevaks ööpäevaks unne keeratud :D
Brit 
QQQQQQQQQQQQQQQQQ
Kõik algas 11. mai hilisõhtul, kui osake 11.b klassist astusid
laeva pardale, et pärast sellel veedetud ööd astuda järgmisel hommikul Helsingis maa peale…Reisi märksõnadeks said pidev liikumises olemine, elektrilöögid ja tuunikalasalat. Koolimaja, kus me ööbisime, oli igati meie koolist ees...Ma usun, et sellega nõustuvad küll kõik, kes sellel reisil käisid…
Söögiks pakuti meile mingit kohutavat tuunikalasalatit…ja kellel see sisse ei läinud, võis ka kivikõvu lihapirukaid mugida, mis olevat täidetud mingi halli massiga...:) igatahes jah…ma üritasin tuunikalasalatit esialgu süüa, aga lihapirukaid ei hakanud ma isegi mitte proovima…
Muidu reis iseenesest oli lahe…sai paljud vaatamisväärsused ära näha…Suomenlinnas oli väga lahe ja mõned meist said ka suurema osa oma ratekatest seal ära teha…vist…Muidugi tõeliselt lahe oli Kiasmas…seal nägi igasuguseid selliseid asju, mida tavalistes muuseumites ei näe…see ongi vist esimene muuseum, mis mulle tõesti meeldis…
Tagasisõit oli ka lahe, sest enamus ajast läks selle peale, et säilitada normaalne enesetunne, et paha ei hakkaks (laev kõigutas) …
Igatahes täitsa ok reis oli!!!
Maarja
HHHHHHHHHHHHHHHHH
Neljapäeval 11. mail väljus sadamast kell 23.55 Laev Meloodia, mille pardal olid 11. b klassi õpilaste rühm :). Öö laevas oli väga tormiline, seda võib mõista nii, et enamus meie seltskonnast ei maganud, vaid istusid öö läbi üleval laeva ,, vinges" baaris :D, kus dj. lõpetas juba kell 1 öösel muusika mängimise ära :(. Igal juhul 12. mail hommikusöök laevas oli väga norm ja laevalt maha minek samuti. Edasi suundusime rongijaama, kus me paigutasime oma suured-suured kotid kappidesse ning edasi suundusime sadamasse, kust väljus laev Suomenlinna. Seal oli väga tore tegelikult :). Seal mängisid soome õpilased meile teatrietendust ja tuleb tõdeda, et selleks ajaks oli juba uni ka peale tulnud, enamus tukkusid etenduse ajal :)Pärast etendust oli aga vaba aeg Suomenlinnas, mis oli tegelikult üks väike saareke, seal oli palju ilusaid kohti reidi piltide tegemise jaoks. Neid tuli ikka väga ohtralt :)
Pärast sõitsime tagasi Helsingisse, kus olid siis kõned erinevatelt õpilastelt. Pärast seda oli vaba aeg ning siis külastasime väga ägedat moodsa kunsti muuseumit nimega Kiasma. Seal oli tõeliselt vinge :). Pärast seda suundusime bussijaama, kust viis buss meid koolimajja, millest sai järgmiseks kaheks ööks meie kodu :) Õhtul oli koolimajas igasuguseid ärevaks tegevaid sündmuseid:D Esiteks see, et kuna me olime päev aega mööda linna ringi jooksnud, olid kõhud meil väga-väga tühjad ja lootsime saada süüa, nii - süüa oligi, aga söögiks oli tuunikalasalat :D see oli väga väga räme :( Ainult Rucale vist ikka maitses, või siis teine võimalus - tal oli kõht ikka väga-väga tühi:D ja muidugi lihapirukad olid ikka üle prahi:D:D:D
Siis üks õhtu nael oli kindlasti see, et Marionil sulas telefoniakulaadija ära seina ja ta ise sai rämedalt elektrit:D, mis oli meile muidugi väga naljakas:D :) Ja öö läbi sai naerukrampides vaeveldud...ühesõnaga see öö oli liiga HULL:D, siiamaani kõhulihased valusad :)
14. mail oli buss kell 8 kooli ees koos sakslaste ja soomlastega. Meie olime muidugi öö läbi magamata ja ülilõbusas tujus, ronisime bussi taha otsa ja lolli juttu voolas ojadena:D Soomlased ja sakslased arvasid ilmselgelt, et me oleme peast veits soojad:D Muideks suund oli võetud Turku!!
Poole tee peal keeras ilm aga ära ning hakkas sadama ja mega külm oli ka. Turku jõudes pidime me veel edasi sõitma mingisse mõisasse, seal veetsime natuke aega ringi vaadates ja siis osalesime ka filmitöötoas. Pärast seda võtsime suuna Turku, kus oli meil vaba aeg ja sai ringi shopatud, pärast shoppamist saime süüa, seekord oli söök väga korralik :) Pärast söömist läxime tagasi mõisasse, kus hakkas mingi fiosoof jutustama :) soome keeles muidugi...noo see oli nüüd pehmelt öeldes väga väga igav :( aga peale seda hakkas tagasi sõit Helsinki poole. Ma mingi aeg magasin isegi, aga siis otsutas Ruca jälle nalja tegema hakata ja jälle sai 2 tundi kohutavalt palju naerdud:D Öösel oli jälle mega möll:D kuigi ma olin väga väsinud ja tahtsin magada, ei saanud ma eriti:D, sest ruca möla kajas üle koolimaja:D, nii et une pealt kah naersid:D Hommikul saime veits kauem magada, koristasime ära ja asutasime end minekule. Suuna võtsime maitea kuhu:D igaljuhul jõudsime me Lotta muuseumisse, seal oli huvitav, edasi läxime me ühe kunstniku kodumuuseumisse. Sealgi oli lahe, tegime pilte ja vaatasime ringi.
Pärast seda tuli meile buss järele ja läksime tagasi Helsingisse. Sadamas ootasime laeva ja sõime kummikommi:D ei tohi ära unustada, et nalja sai jällegi palju :) Laev loksutas suht palju, kuid kohale jõudsme Tallinnasse õnnelikult ja seejärel bussi peale ning Tartusse. Koju jõudes jõudis ka väsimus peale ning kohe sai magama mindud. Jube hea oli oma voodis magada:D
Aga reisiga võib üldjoontes rahule jääda, nalja sai kõvasti ja huvitav oli ka kindlasti. Nägime ja kuulsime palju. Tore oli!!!
Kadi
BBBBBBBBBBBBBBBBBB
Reisida on alati tore, eriti veel kui reis on hästi organiseeritud ja kaasas on käputäis normaalseid inimesi. Meie väike grupike õpetaja Kirberi juhendamisel asus siis mingi neljapäev Soome poole teele. Esimene päev, kui seda ka niimoodi öelda saab, oli tegelt reisiks ettevalmistamise päev, sest reis ju algas 23:55. Öö Meloodia pardal oli vist mõeldud magamiseks, sest mingit öö läbi pidutsemise programmi seal küll polnud :P, aga tegelt ei igatsenud kah… igastahes reisi esimene päev algas sellega, et ärkasin kajutis väga kägaras ja unine… söögi järjekorras, mis leidis aset kell 6 vist, viis uni lausa jalad alt. Aga selle eest oli hommikusöök ikka vastav, sai nii söödud, et kohe sai söödud.
Kohe sadamas saime kokku meie soome reisijuhi Tapioga, kes oli muidu lahe vana. Peale väikest jalutuskäiku Helsingis läksime me praamile, mis viis meid Suomenlinna, kus soome õpilased esinesid meile (sisust ma parem rääkima ei hakka, sest muidu läheks väga igavaks :P :P). Pärast Suomenlinna olid ühed väiksed jutustused ja vaba aeg Helsingis. Mina oma osa vaba ajast veetsin Helsingi rongijaamas magades J Pärast uinakut läksime me “uusaja” kunstimuuseumisse, mis oli nagu väga …. ma ei tea , hull? Aga pärast muuseumi sõitsime me siis oma ööbimiskohta, milleks oli üks soome “tavaline” koolimaja. Seal me siis olime niisama ja sõime tuunikala salatit… peale mille söömist me ilusasti magama jäime J
Teine päev algas järjekordselt varakult, aga mitte enam nii väsinult kui esimene… kooli ees ootas meid buss täis sakslasi ja soomlasi, keda meil polnud aega märgatagi, sest kui me bussi jõudsime jäid paljud magama:P (vist):P…. 166km sõit oli nagu 166km sõit ikka. Keskpäevaks jõudsime kuhugi mõisasse, kus peeti meile loengut ja siis lasti Turu linna peale lahti… peale mida meid sinna tagasi viidi. Mõisas peeti meile pikk loeng Ajast, mis tundus huvitav, kuigi see peeti soome keeles. Pärast loengut algaski meie sõit tagasi öömajja, kus enam tuunikala salatit ei pakutud…
Kolmas päev oli meil ilma sakslaste ja soomlasteta, tegime omale ise sõitu Helsingi piirkonnas… kuna me niivõrd rahabossid olime, tellisime omale ise bussi ja kärutasime sellega ringi. Käisime Lottade muuseumis ja ühe kunstniku muuseumis, mis asus eriti looduslikult ilusa koha peal. Seal siis tegime juba reisist väikseid kokkuvõtvaid tegevusi… pärast neid käike sõitsime siis tagasi sadamasse. Laevasõit oli loksuv, aga tagasi me jõudsime…
Kokkuvõtteks oli reis väga mõnus ja igati tore. Muidugi ma kohe vabandan selle pärast, et mul ükski koha või asja nimetus meelde ei jäänud… aga nuh, elab vast üle. Juu - juu
Tauri
perjantai 19. toukokuuta 2006
14.5 - Tuusula Rannamaanteel ja koduteel
Meie ajuti kodu - Hyrylä gümnaasium - asub Tuusulas. Tuusula Rannamaantee - Tuusulan Rantatie - on kindlasti on mitmekülgsemaid kultuuriajaloolisi vaatamisväärsusi Helsingi läheduses. Koht, kuhu kultuuriinimesed suvilaid ehitasid või suvekorterit üürisid, oli Helsingile piisavalt lähedal, aga samas kauni Tuusulanjärve ääres. Nimedest näiteks luuletaja Eino Leino, kunstnikud Eero Järnefelt ja Pekka Halonen, kirjanikud Aleksis Kivi ja Juhani Aho, tõenäoliselt Soome kuulsaim helilooja Jean Sibelius.Meie esimene peatuspaik oli Syväranta - http://www.lottamuseo.com/ -, mis kunagi oli rikka moskvalase Uschkoffi suvila ja mis alates 1936. aastast kuulus Lotta Svärd-organis
atsioonile ja kus alates 1996. aastast on on Lotta Keskmuuseum. Lotta Svärd oli Soome naisorganisatsioon, mis üldjoontes vastab Eesti Naiskodukaitsele. Nõukogude Liidu survel organisatsiooni tegevus lõpetati.Syväranta suvila, mis 1947. aastal põles maha triikrauast alguse saanud tulekahjust, on taastatud.
Suurem valik pilte Lotta Svärd Keskmuuseumist on
http://www.flickr.com/photos/91586547@N00/tags/muuseum/show/
Edasi liikusime jalgsi mööda kitsast rannateed, kus siiski üsna suur liiklus, nii et Tapio muretses pidevalt meie pärast. Järgmine peatuspunkt - kunstnik Pekka Haloneni kodu Halosenniemellä. Kui kunstnik 19. sajandi lõpul sellele väiksele kaljusele järve ulatuvale maatükile oma kodu hakkas rajama, vangutasid külainimesed päid - ei ole need kunstnikud ikka normaalsed inimesed: maja on liiga järve tuulte vallas ja maad ei saa harida, sest see on liiga kaljune. Maja aknad avanevad kolmest küljest järvele ja juuresolevate fotodegi järgi võib arvata, et järv pakkus pidevalt inspiratsiooni. Praegu tegutseb maja Pekka Haloneni majamuuseumina, kus on ka vahetatavad kunstinäitused - http://www.tuusula.fi/teksti.tmpl?id=145;numero=67240448
Omal ajal oli Pekka Haloneni kodu sageli ümberkaudsete kultuuriinimeste kooskäimiskoht. Puudutada näiteks klaveriklahve, millel Sibelius kunagi mängis, pakkus elamusi meilegi.
Bussiga sõitsime mööda ka teistest Tuusula rannamaantee vaatamisväärsustest, kuid nendega tutvumine jääb järgmisteks kordadeks. Hea ülevaate kõigist vaatamisväärsustest saab http://www.tuusulanrantatie.info/valikko.asp?Ryhma=351 ja Soomes äsja ilmunud paljude fotodega kaunistatud raamatust "Tuusulanjärven taitelijaelämää", autoriteks Juhani Salokannel ja Juhani Seppovaara. Vaata ka kaarti - http://www.tuusulanrantatie.info/kartat.asp Kõiketeadja bussijuht jagas lahkelt infot ka selle kohta, missugused tänapäevased kuulsused ühes või teises majas elavad. Tuusula rannamaantee äärsed majad ja krundid ei kuulu just odavamate hulka.
Meie aeg Soomes on selleks korraks otsa saanud. Jätame hüvasti Tapioga, kes meiega 24 tundi ööpäevas jändas, kõigume veidi tuulisel merel ja olemegi jälle kodus. 
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)
