Põdrad ja pätid - meedia nägemus naabrist
10. klassi humanitaarrühm osales meediaseminaril Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges Saalis. Õpilased jagavad oma seminarimuljeid.
TIMO AVI:
Esiteks tuleks mainida, et seminar oli tore, olgugi et vahel oli mõni osa teemadest niivõrd poliitiliselt keeruline, et ei saanud kohe täpselt aru.Siiski oli tore näha inimesi, keda huvitavad kahe riigi vahelised suhtedl äbi meedia. Samuti ka suhetest minevikus kahe riigi vahel oli üsna päevakohane sellel seminaril rääkida.Isiklikult meeldis mulle kuulata Hille Pajupuu ettekannet eesti ja soome stereotüübi muutumisest. Teema oli lihtsamini arusaadav ja oli huvitav teada saada, kuidas eestlased soomlasi ja soomlased eestlasi iseloomustavad. Minu arust tuleks selliseid riikidevahelisi suhteid rohkem päevakorda tuua, neid arutada ja selgusele seejärel jõuda, mida kahe riigi vahelistes suhetes parandada või korrigeerida.Siiski paneb mind mõtlema fakt, et soomlased olid seminaril aktiivsemad rääkijad ja küsijad. Paraku on minul selline tunne, et soomlased on rohkem huvitatud kahe riigi vahelistest suhetest ning nende parandamisest.Kokkuvõtteks oli seminar tore ja selliseid seminare võiks ka korrata. Usun, et see arendab minu ja teiste õpilaste poliitilist vaistu.
KÄRT LEHIS:
29. september käisime kirjanduse rühmaga Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumis seminaril "Põdrad ja pätid - meedia nägemus naabritest". Erinevad inimesed tegid ettekandeid teemal, kuidas kaks naabrit , Soome ja Eesti, üksteist näevad. Teemale läheneti geograafiliselt, stereotüüpe võrreldes ja mitut muud moodi. Kuna enamus ettekandeid olid soome keeles saime me kõrvaklapid, mille kaudu kuulsime ka eesti keelset tõlget. Nii oli teemat veidike raskem jälgida, aga saime hakkama. Kõige meeldejäävam ettekanne käsitles stereotüüpe. Informatsioon oli kogutud kolme küsitluse käigus. Teatud arv soomlasi ja eestlasi pidid iseloomustama enda naabreid ja iseennast. Soomlaste arvates olid eestlased näitkes vaesed ja töökad. Eestlased pakkusid soomlasi iseloomustavateks sõnadeks lärmakas ja sõbralik. Ettekanne kajastas ka arvamuste muutumist läbi aastate. Lõpp tulemuseks oli, et kummalgi naabril ei ole teisest päris õiget ettekujutust. Kuigi ka mulle endale jäi arusaamatuks, milline see "õige" stereotüüp olema peaks. Ka teised kõned olid huvitavad, aga lõpuks oli veidike raske keskenduda. Kindlasti sooviksin veel mõnel sellisel seminaril osaleda ja olen kindel, et sain palju uut teada.
SIIM TOMSON: "Reedel 29. septembril käisime siis Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis seminaril „Pätid ja põdrad - meedia nägemus naabrist?“.
Seminari teema tundus enne selles osalemist huvitav ja selle tutvustus samuti, aga kohapeale jõudes ja seda kuulates polnud asi enam nii ilus ja roosiline, nagu loota oli.
Esiteks oli tõlkimine soome keelest eesti keelde suhteliselt ette valmistamata. Ei jõutud tekstile järele või siis ei loetud üldse peale, kui aru ei saadud vms. Tänu sellel võtsin lihtsalt klapid peast ja kuulasin nii palju kui aru sain soomekeelset juttu. Tulemus sellele oli see, et väga väike osa oli sellest arusaadav minu jaoks, aga asi seegi.
Teiseks olid ettekanded väga pikad, aga selle eest küll sisukad jah. Kuid minu arust oleks seda teemat saanud ka natuke koomale tõmmata ja lühemalt rääkida, kui 20 – 30 minutit esitaja kohta. Üks hea külg muidugi seminari juures oli videoprojektsioon, mis andis üritusele väga palju minu arvates juurde. Kokkuvõtteks oli tore päev kirjanduse klassiga veedetud väljaspool koolimaja ja see mulle meeldis!”
SILVA TEDER: „29.septembril toimunud meediaüritus andis meile ülevaate sellest, milliseid pilte oma naabritest kujutavad Soome ja Eesti meediakanalid. Vastuseks võin öelda, et kostus nii positiivset kui ka negatiivset vastukaja.Põhiliselt ongi eestlased Soomes silma paistnud kuritegevusega ning see on minu jaoks ning ka kindlasti kogu Eesti jaoks suur häbiplekk. Soomlased on aga Eestis silma jäänud suure alkoholilembuse poolest. Nagu seminaril selgus, siis pilt naaberriigist sõltub suuresti riikide omavahelistest suhetes. Üritusel esitleti meile ka läbi aegade tehtud küsitlusi, et mida arvavad eestalsed soomlastest ja vastupidi, räägitakse, kuidas soomlaste ja eestlaste nägemused teineteisest on muutunud viimase 15 aasta jooksul. Selgus, et soomlased on eestlasi alati pidanud vaesrahvaks ning eestlased soomlasi uhketeks ning ülbeteks. Kohati ju nii ongi: Eesti on ju teadagi vaesem riik kui Soome ning soomlased on rikkamad ning see teebki neid eestlase silmis upsakateks,võib-olla on siin peidus väike eestlasele kohane kadedus. Eestlaste ettekjutus Soomest ja soomlastest on kahene, mis ühelt poolt pälvib imetlust ja teiselt poolt põlgust. Selgus, et Soomes on ettekujutused Eestist veelgi ebamäärasemad ning eestalaste seonduvus on tihe nõukogude minevikuga. Nagu me teame, on eestlased armastanud soomlastest pilastavaid nalju ja anekdoote teha, kuid aegade jooksul on see komme kadunud. Eestlased on lihtsalt palju arenenumad, haritumad ja kombekamad .Minule see üritus isegi kohati meeldis, see arendas tunduvalt mu silmaringi Eesti ja Soome vahel olevatest suhetest. Sain teada, mida naaberrahvas meist arvab ja mida meedias räägib. Kindlasti kollases ajakirjanduses räägitakese palju negatiivset, sest see kutsub ju rohkem inimesi lugema. Me peame ise vaeva nägema, et meie kontakt Soomega ei kaoks ning et me jääksime endiselt hõimu- ja vennasrahvaks, sõltumata sellest, mida meedias kajastatakse.”
ASTRID LEPP: „29.septembril õnnestus meil käia kuulamas meediaseminari, mis rääkis meile Eesti ja Soome vahelistest suhetest. Ma teadsin, et enamus teksti on soome keeles. Saali sisse astudes anti meile kõrvaklapid ja imelik masin, öeldi sagedus ja seminar võis alata. Esimene esineja, kes oma ettekande ette kandis, oli soomlane Kari Alenius. Minu jaoks oli huvitav kuulata, milline on nägemus soomlastel eestlastest. Kuigi see tõlkimine, mis meieni jõudis kõrvaklappidest, jäi vahel vajaka. Aga ma saan aru, see on raske niiviisi otse tõlkida. Järgmisena astus pulti Arja Korhonen. Ka tema kõneles soome keeles. Taaskord tuli kõrvaklapid pähe seada ja kuulata. Mulle jäi tihtipeale mulje ,et eestlased on need pahad, kes arvavad soomlastest halba. Võib-olla on see minu viga, et mina nii aru sain. Mulle tundus, et see eestlaste pahadus ja asjad olid ületähtsustatud, ja soomlaste teod olid maha maetud. Kõige rohkem meeldis mulle eestlase Hille Pajupuu esitus. Eesti keelsed slaidid. Ei pidanud pingsalt kuulama tõlkimist. Kõik oli lihtne ja arusaadav. Minu jaoks olid kindlal kohal ka slaidid. Nende abil sai endale hea kujutluspildi luua. Ma olen rahul, et külastasime sellist suurepärast üritust, ja ma usun, et ma teeks seda uuesti .Tore on kuulda, mida erinevad inimesed arvavad samadest asjadest.”
KAVA
10.30 Tervitus: Soome Välisministeeriumi pressi- ja kultuuriosakonna juhataja Petri Tuomi-Nikula
10.40 Professor Kari Alenius (Oulu Ülikool): "Suure venna ja väikevenna piltide kujunemine" 11.00 Arja Korhonen: "Soome Eesti ja Eesti Soome ajalehtedes"
vaata http://www.ekspress.ee/viewdoc/20361AA086F2457AC22571F60041023F
11.20 Inka Salovaara-Moring (Tallinna Ülikool): "Mina, meie ja teised - žurnalismi ja läheduse geograafiast"
11.40 Hille Pajupuu (Eesti Keele Instituut): "Eesti ja soome stereotüübi muutumine"
vaata http://www.finland.ee/netcomm/ImgLib/43/252/eesti%20ja%20soome%20stereotüübi%20muutumine.pps
Seminari juhib professor Epp Lauk
13.00 Paneelvestlus, juhib Maimu Berg (Soome Instituut) Osalejad: Erkki Bahovski (Postimees) Barbi Pilvre (Eesti Ekspress) Rain Kooli (Etelä-Saimaa, Kouvolan Sanomat, Kymen Sanomat) Ulla-Maija Määttänen (YLE) Pertti Nyberg (MTV) Jussi Niemeläinen (Helsingin Sanomat) Tõlge soome ja eesti keelde.
