Auli Jämsänen soome kunstist

15.2 esines 12.b klassi soome kultuuri tunnis kunstiajaloo doktor Auli Jämsänen, kes pidas Tartus loenguid seoses kunstikuu disaininädalaga. Lektor rääkis soome klassikalise kunsti olulisematest kunstnikest ja näitas slaididel kunstitööde reprosid.



Allar Nisu:
15. veebruaril käis meil külas soomlane, kelle nimi oli Auli Jämsänen. Auli on kunstiuurija ning seoses kunstikuuga peab ta siin Tartus loenguid. Pärit on Auli Kesk-Soomest, kus ta elab praegugi. Auli rääkis meile kuulsamatest soome maalidest ning näitas neid slaidiaparaadiga. Ta liikus vanemast kunstist ettepoole. Auli oskas väga hästi iga maali juures seletada ning kunstist teadis ta väga palju. Samuti rääkis ta ka soome maalijate elust ning nende ajaloost. Eesti keelt ta ei osanud ning seetõttu pidas ta loengu soome keeles. Mina isiklikult kõigest aru ei saanud, sest tema jutus oli palju sõnu, mida ma ei teadnud, kuid osadest asjadest sain aru küll. Loeng ise oli päris huvitav, sest sai teada palju asju, mida varem ei teadnud, samuti sai näha palju asju, mida varem näinud ei olnud. Arvan ka, et kui loeng oleks olnud eesti keeles, siis oleks see veel huvitavam olnud, sest sel juhul oleks kõigest aru saanud. Loodan ka, et selliseid külalisi tuleb meie tundi veel.


Silver Priimäe:
Neljapäeval käis meil külas üks Soome kuulus kunstiuurija – Auli Jämsänen. Ta rääkis palju huvitavat Soome kunstist ja selle maa kuulsatest kunstnikest. Samuti näitas ta seina peal slaide, mis tegi tema soome keelest arusaamise lihtsamaks ja see pakkus ka rohkem huvi. A. Jämsänen näitas ka meile tuttavat maali „Kalevalast”. Minu arvates on Soome ja Eesti kunstis palju ühist. Eriti palju on sümbolismi, mis on mõlemale riigile omane. Väga huvitav oli kuulata tema juttu ning samas praktiseerida oma soome keelt ja teada saada palju uut ja huvitavat Soome kunsti kohta.

Forssa õpetaja Piia - eTwinning-õpetaja!

EDU - Kuukauden opettaja

Meie võit

Reedel, 15. detsembril 2006 toimus Tallinnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse info- ja konverentsisaalis seminar "Rahvusvaheline koostöö Eesti koolis", kus eTwinning projektitööga seotud õpetajad jagasid koostööprojektide käigus saadud kogemusi.
Seminarile järgnes auhinnatseremoonia, kus Tiigrihüppe SA autasustas Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning programmi parimaid internetipõhiseid partnerlusprojekte, milles osalevad Eesti õpetajad ja õpilased. Seminaril osalejaid tervitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.

Sihtasutuse korraldatud konkursile esitatud projektidest tunnustati kümmet parimat.
Esikoha pälvis Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Forssan Yhteislyseo partnerlusprojekt “Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil”. Õpetaja Helja Kirber.

Teist kohta jagasid kaks koostööprojekti, neist ühes osalevad Väätsa Põhikooli (õpetaja Anneli Tumanski) õpilased koos Itaalia lastega jateises Pärnu Vanalinna Põhikooli (õpetaja Tuuli Koitjärv) õpilased ja nende partnerid Leedust. Ka kolmanda koha väärilisi koostööprojekte oli kaks - partnerlusprojekt Kiili Gümnaasiumi (õpetaja Külli Kaasik) jaItaalia kooli vahel ning teine Lauka Põhikooli (õpetaja Siret Lahemaa), Kreeka ja Hispaania koolilaste partnerlusprojekt. Kümne parima projekti hulka jõudsid veel eTwinning projektid, milles osalevad Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (õpetaja Maarika Hoolma), Pärnu Koidula Gümnaasium (õpetajad Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel), Lasnamäe Lasteaed-Algkooli (õpetaja Terje Zimmermann) ning Sõmeru Põhikool (õpetajaTiina Erala) ning Pärnumaa Kutsehariduskeskus (õpetaja Sirje Tamm ja VarjeTipp).

Vaata lähemalt rahvuslikult lehelt.

Esikoha saavutanud projektis osalenud Forseliuse Gümnaasiumi õpilased said Tiigrihüppelt reisi Helsingisse Heureka keskusesse ning nende õpetajaHelja Kirber osaleb sõpruskoolide programmi rahvusvahelisel koolitusel. Rahvusvahelisel koolitusel saavad osaleda ka õpetajad, kelle projektid saavutasid teise ja kolmanda koha. Teised õpetajad, kelle projekt jõudis kümne parima hulka, said auhindadeks digifotoaparaadid.

Vaata pilte programmi ajaveebist.

Soome jõulutoitudest

Läheneva jõuluaja puhul tutvustas Soome Instituudi praktikant Elina Pekkarinen 14. detsembril 12.b klassile Soome jõulutoite ja -kombeid.

Vaata ka http://www.suomalainenjoulu.fi/
Kuula www.jouluradio.fi

KADRI:
Käis külas üks soomlanna nimega Elina, ta rääkis meile natukene endast ning jõulutoitudest Soomes. Kuigi me oleme naaberriigid, on väga palju erinevusi, kuid muidugi ka sarnasusi oli. Ma sain aru, et soomlased panevad väga suurt rõhku jõulude ajal söögile, kuid ega meie ka siin Eestis ju sööme päris palju jõulude ajal. Kõige naljakam tundus see, et jõululaupäeva hommikul soomlased kindlasti söövad riisiputru, sest muidu pole need ikka õiged jõulud. Minu arust küll on riisipuder üsna jälk asi. Kummalised toidud olid ka need igasugused vormiroad, kuid eks igal maal ole omad iseärasused. Kuid ega ei ole ainult erinevusi meie toidulauaga, nad söövad samuti kõrvitsasalatit ja liha. Meie erinevus vist on see, et meil on õhtusöögi algul laud lookas, kuid Soomes on jõuluõhtusöök selline mitmekäiguline. Tegelikult isegi tahaks ühed jõulud veeta Soomes, et näha oma silmaga neid jõulueelseid ettevalmistusi ja söögitegemis saginaid.Ta oleks võinud midagi jõulutoitu ka maitsa tuua, kuid tore seegi, et ta meile üldse külla tuli ja rääkis.

Soome filmidest

12. detsembril rääkis 12.b klassi tunnis Soome filmidest Kasperi Hasala.

ELIS kirjutas tunnist:
Meid külastas Kasperi, kes on pärit Soomest, kuid nüüd elab juba mõnda aega Tartus. Ta on abielus ja töötab Soome Ingeri seltsis kodulehe spetsialistina ning õpetab ka soome keelt. Kasperi rääkis Soome filmi ajaloost ning näitas ka paari filmiklippi. Ta tutvustas soome reźissööre. Kõige kuulsaimaks neist (ka Euroopas) võib nimetada Aki Kaurismäkit. Kaurismäki on teinud ka mitmeid Euroopa filme ning teda hinnatakse tema omapärase stiili pärast. Ära olid mainitud ka Timo Koivusalo, kes on reźissöör ning produtsent, ja Olli Saarela, kes on samuti reźissöör. Räägiti veel ka Aku Louhimust, kes on teinud filmi „Paha maa“, ning Aleksi Mäkelast, kelle spetsialiteediks olid detektiivifilmid. Vaatasime filmiklippe ka filmidest „Luurerühm“ ( „Rukajärven tie“) ja "Paha maa". . Soome filmitööstusest jäi meelde nii palju, et 1960-1970 oli Soome filmitööstuses suur langus (kinodes ei käidud enam), kuna kõigisse kodudesse oli jõudnud telekas. Pärast videomaki leiutamist 1980. aastal hakkas aga kino menukus jällegi tõusma. Ning praegusel ajal on Soome kinodes enim vaadatute seas ka alati Soome enda tehtud filmid ( 10 filmi seas umbes 2).
Kasperi tegi tunni väga huvitavaks ning väga hea oli see, et näidati ka filmiklippe. Sest nüüd on teada, mida filmid endast kujutavad. Ja vaatamine tekitas ka rohkelt uudishimu Soome filmide vastu.

MARION:
12.12.06 käis meie klassile Soome kultuuri tunnis rääkimas Soome filmidest Kasperi. Ta elab Tartus ja on olnud siin Soome Instituudis praktikal. Kasperi rääkis meile, kuidas Soomes hakati filmidega tegelema ja kuhuni on nende tegevus tänapäeval jõudnud. Niisis sai meie klass teada, et filmide tegemine ja kino olid Soomes populaarsed kuuekümnendate aastateni. Siis hakati kasutama televiisoreid ja kadus kinos käimine. Kaheksakümnendate lõpus tulid soome videod ja videomakid. Üheksakümnendatel tehti Soomes juba uusi häid filme, mida hakati taas kinos vaatamas käima, kuigi kino oli ja on ka praegu kallis lõbu. Soome enda filmid olid ja on väga populaarsed. Edasi rääkis Kasperi meile kuulsamatest soome režissööridest, kes on filme teinud tänapäevani.

Neid on palju:
Aki Kaurismäki (1957) - „Mees ilma minevikuta”(2002); „Äärelinna tuled”(2006),
Timo Koivusalo (1963) - „Kulkuri ja joutsen”(1999); „Rentun ruusu”(2000); „Sibelius”(2003); „Kaksipäisen kotkan varjossa”(uus soome muusikal 2006),
Olli Saarela (1965) - „Luulerühm”(1999); „Rölli metsavaim”(2001),
Aku Louhimies (1968) - „Kuuvalged”(2003); „Levottomat”(2000); „Paha maa”(2005); „Jäine linn”(2006); „Lahti kistud mees”(2006),
Aleksi Mäkelä (1969)- detektiiv- ja märulifilmid- „Matti”(2006); „Häijyt”(1999).
Hiljuti oli võimalik vaadata Eesti kinodes ka Soome esimest kung-fu filmi „Jade Soturi”

Lõpetuseks näitas ta meile katkendeid paarist filmist „Paha maa/Frozen land” ja „Luurerühm/Rukajärven tie”. Esimene oli suhteliselt hullumeelne ja teine väga hästi tehtud sõjafilm. Külaskäik kujunes väga huvitavaks.

Kultuurierinevused soomlase pilgu läbi

Teisipäeval, 28.11 vestles 12.b klassi õpilastega Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri erakorraline lektor Juha-Matti Aronen, kes rääkis kultuurierinevustest soomlase pilgu läbi.

Õpilased kirjutasid tunnist järgmist -

ARTUR:
Juha-Matti Aronen juhtis meie tähelepanu liikluse erinevusele Soomes, kus liiklus pidi rahulikum olema kui Eestis. Põhjus on selles, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad kui eestlased. Eesti ja soome kultuur on pigem täiesti erinevad kui sarnased esineja arvates. Soomlased on keskkonnasõbralikumad kui eestlased, nad sorteerivad prügi jne. Soomes on isegi minimaalsed toetused riigi poolt näiteks inimesele, kes pole töötanud, Jussi sõnul sellised, et „elab ära”. Soomes on astmeline tulumaks, mis kerkib kuni 54%-ni, see tagab riigi suure kapitali. Jussi sõnul saaks Eesti ülbitsevate ärimeeste taolised Soomes tappa oma isekuse, rahaga kelkimise ja eputamise eest. Kirik on soomlaste suur mõjutaja.
Kõike seda ja palju muudki huvitavat sai teada Juha-Matti Aroneni jutust. Ma arvan, et on hea, et meie soome kultuuri tunnis käivad sellised külalised, sest õpetlik on kuulda soomlaste eluviisist, käitumisest jne – ühesõnaga kultuurist. Jussi oli väga hea esineja, sest seletas kõike väga hästi.

TAURI:
Eesti ja Soome liikluskultuuri erinevused – Eesti on üks ja Soome teine äärmus. Esile tuleb jälle see väide, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad igas asjas – liikluses, keskkonnahoius jne. Keskkonnaprobleemidega seoses tuli jutuks, et soomlased muretsevad selle pärast rohkem aga Eestis on märgata ilminguid, et me areneme samas suunas.
Soome toetused riigi poolt on humaansemad kui Eesti omad. Astmelise tulumaksu kõrgeim % on 54! Soome ja Eesti alkoholitarbimine on suhteliselt võrdne. Jussi arvates tuleneb soomlaste seaduskuulekus osaliselt kirikust???
Soomlaste jaoks ei ole ebaviisakas võõra ja vanema inimese mitteteietamine. Eestlaste viisakus läheb mõnikord üle piiri. Soomlased on avatumad kui eestlased, sellest tulenebki näiteks soomlaste kõva häälega rääkimine. Soomlaste suhe Venemaaga on kaugem kui eestlastel. Need olid mõtted näited sellest, mida esineja meile rääkis.
See vestlus oli igati tore ja hariv, eriti nüüd, kui meil oli käinud eestlane Soome elust rääkimas. Nüüd siis kuulsime Soome ja Eesti kultuurierinevustest soomlase käest.

Kultuurierinevused eestlase pilgu läbi

21. novembril rääkis 12.b klassi soome kultuuri ja maatundmise tunnis Soome ja Eesti kultuurierinevustest Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti.
Õpilased kirjutavad tunnist -

KRISTO:
Jutt oli suhteliselt huvitav ja mitmekülgne, sest teemad olid seotud tänapäeva probleemidega. Võrreldi Soome ja Eesti kombeid, mis pöörati halva asja korral nalja poole. Räägiti alkoholi tarbimisest, kehakaalust, varastamisest jmt. Esineja rääkis ka oma kogemustest ja elamustest seoses Soomega, mis paistsid väga positiivsed tema vaatenurgast, kuid loomulikult nii võib see ka olla. Lihtsalt meie kultuuride vahel on mõningaid erinevusi, mis võivad vastukajasid tekitada. Kuigi esineja oli eestlane, võis siiski aru saada, et ta ei pooldanud liialt kumbagi kultuuri. Tema jaoks olid kultuurid küll erinevad, kuid siiski ta teab ja mõistab mõlemate kombeid ning aktsepteerib neid. Esineja oli väga meeldiv oma kõne ja meeleolu poolest. Enamasti peavad ikka inimesed ennast ühest või teisest inimesest paremaks, kuid tema seda kindlasti ei teinud – jäi täiesti neutraalseks. Üldiselt oli väga huvitav jutt, millest kindlasti üks tähtis osa oli esineja esinemis- ja suhtlemisoskus.

ALLAR K:
Soome kultuuri tunnis räägiti Eesti ja Soome kultuurierinevustest. Esineja tõi väga häid näiteid mõlemalt poolt. Esinemine oli hea, teema oli huvitav ja meeldiv. See, et eestlane on varas ja soomlane on paks, oli naljakas teema. Sai ka natukene nalja. Teemad olid väga huvitavad ning ei olnud igavad. Esineja tundis klassi ees ennast mugavalt ja vabalt. Ning ta jutust tuli välja, et soomlastel on väga naljakad või imelikud kombed-reeglid, kuid eks soomlased vaatavad eestlasi samuti nii. Väike ebavõrdsus on tõesti parem kui võrdsus. Minu arvates oli Järvi Lipasti üks paremaid esinejaid, kes tundides käinud, sest teemad olid väga naljakad ning mõnusad.

REVO:
Jutt oli huvitav, sest esineja rääkis suhteliselt päevakajalistest teemadest. Ei räägitud mingist ajaloost, mis on küll tähtis, kuid pole eriti huvitav kuulata. Vestleja lisas oma juttu ka nalju ja põnevaid seikasid oma elust. Ei tekkinud tunnet, et tahaks magama jääda või üldse lahkuda. Jutt oli väga huvitav ja mitmekesine, haaras mitmeid teemasid. Vestleja oli väga vaba suhtleja ning tundis ennast väga vabalt meile esinedes. Jutt ei olnud „pähe tuubitud”, vaid tuli vabalt lihtsalt esinemise käigus (vähemalt nii tundus) ja minu arvates ongi nii just parem ja huvitavam. Tõi väga kohaseid ja häid, samuti ka naljakaid näiteid. Jäin selle esinemisega väga rahule, mulle meeldis väga, kuna oli teistest kuidagi erinev, kodusem ja huvitavam. Erinevalt paljudest teistest külalistest kuulasin ma teda huviga, et mis ta järgmisena ütleb, mitte et millal juba tund läbi saab.

LAURA:
Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti käis meile rääkimas Soome ja Eesti kultuurierinevustest. Tunni alguses tundus tema jutt suhteliselt igav ja üksluine, kuid kuskil poole peal läks asi huvitavaks ära. Sellist kuiva teooriat ongi igav kuulata, aga isiklike kogemuste põhjal räägitud jutt on ikka naljakam. Ja nalja oli tema jutus päris palju.
Mina elasin ka suvel mõnda aega Soomes, aga nii täpselt ma neid erinevusi ei näinud muidugi. Tänavatel liikudes mehed küll tõesti naistele uksi lahti ei teinud ja inimesi jälgides oli suhteliselt tavaline vaatepilt ka see, et naine tassis kotte ja mees kõndis, käed taskus. Muidugi oli ka erandeid. Need soomlased, kellaga mina seal suhtlesin, olid küll viisakad. Tõid mulle poest jäätist, viisid mind igale poole ja üks õhtu ühe soome perekonna juures „basseinipeol“ olles kallas mingisugune onu kohe mu klaasi täis, kui see juhtus tühjaks saama. Isegi kui ma üritasin talle selgeks teha, et ma enam ei taha, kallas ta ikkagi. Ei teagi, kas see oli siis mingisugune erandlik soomlane, et naistele juua kallas, või olid tal muud mõttes peas...