Aleksi Kivi päev

Neljapäeval 11ndal oktoobril tähistati Suure-Jaanis Aleksis Kivi päeva. Sinna läksime meiegi oma klassi humanitaarrühmaga. Olgugi, et Aleksis Kivist oli meil vaid ähmane teadmine, istusime kõik neljapäeva hommikul -kes rõõmsalt/ärevalt, kes veel unesegasena- bussi ja umbes kahetunnine sõit võis alata. Kõik oli tore ja mõnus. Ilm oli küll külm aga see-eest päikesepaisteline.

Aleksis Kivi päeva tähtsam osa programmist toimus Suure-Jaani Gümnaasiumis. Osa koolist oli hiljuti renoveeritud ning üldmulje jäi väga kena. Kohale jõudnud, registreerisime, saime vajalikku lugemist, nimesildid rinda ja suundusime kohvilaua poole. Kui olime söönud-joonud, hakkas päeva põhiosa kooli aulas. Meile esines kooli neidude ansambel, direktor ütles paar toredat sõna ning juttu puhusid ka erinevatel teemadel (üldiselt ikka Kivi päevaga ja Eesti-Soomega seotud) mitmed inimesed. Sõna võtsid näiteks Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri lektor, samati ka Tallinna Ülikooli eesti keele ja soome keele õppetooli dotsent ning veel
mõned tähtsad inimesed. Peale kõnede esitas meile Uuskaupunki rahvateatri näitetrupp Aleksis Kivi näidendit "Kihlus". Kuigi kõigest aru ei saanud, oli näidendi põhisüžee arusaadav.
Sellega oli aulas ametlik osa läbi ning kõik suundusid erinevatesse töötubadesse. Igaüks sai käia kahes. Mina läksin nn keeleuurimise töötuppa. Midagi me seal küll ei uurinud aga see-eest saime Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis soome keele õppimisest selge ülevaate. Kindlasi pani see mind sügavalt järele mõtlema, et ehk otsustangi soome keele kasuks peale gümnaasiumi, siiski aega on selle kiire asjaga. Veel sai teha soome pannkooke, meisterdada tohusõrmuseid ning mängida mängu mölkky.
Peale kõike seda põnevat saime süüa kooli sööklas. Sööklas ajasime põgusalt juttu ühises lauas istudes kahe Soome Instituudis töötava naisega. Kuigi me õpime soome keelt teist aastat ei saanud me nende soome keelsest jutust midagi aru, seetõttu arvasid nad, et eesti keeles rääkides on nad ehk meile rohkem mõistetavamad. Kõht täis, istusime bussi ning sõitsime Olustverre. Külastasime Olustvere lossi, kus meile räägiti lossi ajaloost ning muust huvitavast. Loss oli tõesti ilus oma puuhobuste näitusega ja linnutopistega. Kõik ruumid läbi vaadatud, läksime bussijaama ning üsna pea istusimegi bussi peale, et hakata sõitma tagasi Tartusse.
Ilm oli ikka ilus ja jälle sai bussi aknast imetleda Eesimaa kaunist loodust. Tagasi jõudnud olime kõik pungil igasugu uusi emotsioone ning elamusi ning saime lõpuks teada, kes on soome kirjanduse isa - Aleksis Kivi.
Suured tänud õpetaja Helja Kirberile :)