Projektipäev Tallinnas - 18.10

Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil/
Naapureiden taide ja kirjallisuus 2000-luvulla

TFG ja Forssa Lütseumi õpilased jõudsid projekti käigus esimese kohtumiseni. Septembri-oktoobrikuu jooksul on õpilased teinud erinevaid eesti klassikalise kunstiga seotud töid ja pannud need üles meie ühisesse veebiajakirja Virtuaalkass Felix.
Kohtumine toimus 18. oktoobris Tallinnas. Käidi KUMUs, kus saadi osa haridusprogrammist "Vähe süüa, palju külmetada", mis andis ülevaate kunstniku Konrad Mägi elust ja loomingust. Seejärel uurisid töörühmad "oma" kunstniku töid ja vaadati iseseisvalt KUMUs ringi.
Pärastlõunal oli suurepärane võimalus käia Soome Suursaatkonnas, kus saatkonna tööst rääkis ja põnevat maja tutvustas pressi- ja kultuurinõunik Ilmi Villacís .

Forssa Lütseumi õpetaja Piia Leppä pildid projektipäevast. Rohkem fotosid Forssa Lütseumi pildigaleriis.

KUMU ja Lea (Marise foto)

12.b klassi õpilased jagavad järgnevalt oma muljeid sellest päevast ja projektitööst üleüldse.

LIIS:
Tallinnas käik oli päris tore. Muidugi ilm oleks võinud hommikupoole parem olla, kuid õnneks tuli päeva peale päike välja.J Käisime Kumus, kus saime kokku soomlastega, kahjuks oma soomlasega juttu rääkida ei saanud, kuna mina tegin asjaolude pärast tööd teiste kunstniku kohta. Pärast kodus soomlane küsis minu käest, et miks me koos ei teinud tööd. Pärast sai käidud Soome saatkonnas, kus jäi ringkäik poolikuks, kuna tähtis inimene oli majas. Soomlastega oleks tahtnud rohkem juttu rääkida, aga eks teinekord on jälle võimalus. Kunstniku kohta oli huvitav tööd teha. Jagasime Heddyga ülesanded pooleks, sest koolis antakse palju õppida ja aega lihtsalt ei jätku. Kõige raskem oli kunsti ja kirjanduse suhete kohta ülesannet teha, sest materjali oli väga vähe. Selliseid asju võiks veelgi olla, sest see on hariv ning polnud paha ka see, et üks tund oli vähem ning sai tööd teha kodus.

Lea, Allar ja Kristi räägivad Konrad Mäest (Marise foto)

KRISTI:

Mõni nädal tööd ja preemiaks Tallinnas käik. Projekti töö tegemine polnudki nii tüütu, kui alguses tundus. Kõik asjad said tehtud. Siis tuli Tallinna reis. Alguses ootasin kohtumist sommidega, aga lõpuks tüütas ootamine ära ja tekkis hoopis hirm, et äkki on nad tüütud või sellised imelikud või väga eemalehoidvad. Aga kõik laabus. Soomlane oli suhteliselt jutukas ja meeldiv :) Veidike kurb on küll see, et kõigil põhjamaarahvastel on suhtluskartusrefleks, nad on kinnised ja hoiavad eemale. KUMU-s siis jätkasime projektiga ja ajasime juttu. Tutvusime kunstnikega, kahjuks osasid kunstnikke polnudki üldse väljas. Natuke imelik oli, et uute inimestega tutvusime KUMU-s, sest seal oli suht raske leida ühist teemat ja mitut asja korraga teha.
Järgmiseks pidime Soome Saatkonda minema, kuid see lükkus natuke edasi. Mis muidugi valmistas nii meelehärmi kui ka heameelt, sest sai sööma minna :) Kust võis inimesi leida - enamus oli muidugi Mäcks. Tallinna Mäcksi teenindus annab väga soovida, kui küsid burgerit, pakutakse sulle hoopis jäätist, teenindus on aeglane ja kehv. Tartu töötajad on minu meelest poole tublimad :).
Lõpuks saime siis saatkonda. Meiega tegeles väga meeldiv naisterahvas, kes rääkis meile saatkonna tööst ja tegemistest. Kahjuks me kõike ei näinudki, sest suursaadikul oli Prantsuse saadik külas ja nähtavasti sattusid nad jutulainele ja meie jäime kohtumisest ilma. Hea oli see, et meid kutsuti tagasi :).
Soomlased pidid laevale tõttama ja selleks korraks oligi nn reis läbi.

MAARJA: Meie otsustasime oma projektikaaslasega teha oma kunstniku kohta tööd eraldi, sest nii oli igati mugavam. Õnneks olid tööd antud osade kaupa ja seega ei tekkinud ka probleemi, et ei ole üldse aega ega viitsimist asju ära teha. Iga kord, kui mu töö ära avaldati, siis vaatasin ka teiste töid. Seeläbi sain ka teistest kunstnikest rohkem teada. Tegelikult oli see tegevus mulle huvitav, sest ega ma eriti enne seda nende kunstnikega eriti kursis ei olnud. Muidugi kõige paremini õppisin tundma oma skulptorit ja sain palju tema eluloost teada. Seega igati hariv tegevus. Tänu sellele, et tegime projektikaaslasega eraldi, sain ma ka mitmekülgsemalt oma kunstniku kohta infot, sest alati vaatasin ka tema tehtu üle. Sellist sorti väikesed tegevused on vähemalt minu jaoks küllaltki huvitavad. :)

ALLAR K: Projekt üldiselt oli päris hea. Suhtlemine ja materjalidega töötamine oli ka omamoodi huvitav. KUMU ja saatkond tundusid päris toredad, nii kaua kui me seal aega veetsime. Saatkonaas oleks tahtnud muidugi kauem olla. Kunstniku seoses, kelle kohta tööd tegime, saime palju huvitavat teada ning tal olid väga atraktiivsed maalid. Selliseid projekte võiks isegi rohkem olla, sest need on huvitavad ning avardavad silmaringi.

MARION: Tegelikult oli päris vahva. Sai vaheldust ja näha palju imepärast. Kumus käies jäi üks maal silma, mis kohe väga-väga meeldis. See oli sinakas-roosade toonidega ja nimeks oli mingi laht. Need Konrad Mäega seoses ülesanded olid natuke lapsikud mu meelest, neid võiks teha 8-10 klassi lastele, oleks võinud ikka midagi põnevamat meile välja mõelda, kui juba tegemiseks läks. See ka ei meeldinud, et põrandal pidi istuma. Soomlased olid lahedad, natuke vaiksed vaid. Meie leidsime oma soomlasega enda kunstniku maalid ilusti üles, suht kohutavalt koledad olid. Seal Soome saatkonnas käik oli ka suhteliselt põnev, ilus maja, väga kena naine oli see, kes meile seal väikese ülevaate andis, väga kahju muidugi, et see koosolek poole üritusest ära rikkus, mis seal oli, kuid naine, kes meiega tegeles, oli väga tubli.Kindlasti oli tal piinlik, et selline asi juhtus, kuid sellegipoolest suutis ta meile seal käigu põnevaks teha. Nüüd siis jamad, kaks neid ainult on, esiteks see, et pidi pidevalt ootama ja ootama, teiseks mu oma viga - panin valed jalanõud, munakivide vahel käia vanalinnas tikkontstega pole justkõige toredam, aga no need saapad olid ilmtingimata vajalikud muidu edasisteks tegudeks.

Hendrik, Allar, Brit, Silver ja Maris - selja taga vaade Tallinnale peaaegu nagu Soome saatkonna aknast (foto Marise fotoaparaadi abil :))

SILVER:
Sellised käigud on huvitavad, nagu oli viimane Tallinnas käik koos soomlastega. Selliseid kohtumisi ja käike võiks kindlasti teha veel ja veel :D Kindlasti tahaks seal Soome Suursaatkonnas veel kord käia, kuna see jäi liiga lühikeseks kohtumiseks. Sellised käimised on väga mõnusad, sest saad targemaks ning samal ajal ka lõõgastud ja puhkad (koolist). Eks kunagi tuleb see suhtluse julgus ka. Aga see tagasihoidlikkus välismaalaste ees on meil raudselt geenides:D

KADI: Minule tegelikult see projekt väga meeldis, kunstiülesandeid ei olnud üldsegi mitte raske teha, vastupidi, midagi kontimurdvat polnud ja aega see samuti eriti palju ei võtnud. Ülesanded laiendasid siiski ka isegi minu silmaringi kunsti ja kunstnike poole pealt. Tore oli ka see, et projekti olid kaasatud soomlased, see lisas asjale natuke vürtsi. Kahjuks ise ei käinud Tallinnas, kuid minu arvates võiks selliseid projekte edaspidigi teha.

KARIN: Tore oli! Probleeme erilisi polnud, kuigi Wiiraltit oli raske kirjandusega seostada. Mitte et materjali vähe oleks olnud, kuid ma ei leidnud tükk aega ühtki tööd, mis oleks tema tehtud kirjandusse. Muidu oli huvitav!!! =) Selliseid projekte tasub kindlasti veel teha, see annab toredaid kogemusi.

LAURA M: Projekt soomlastega oli minu arust päris tore kogemus. Kindlasti võiks kunagi sellist asja korrata. Materjali projekti kohta oli üpriski lihtne üles leida, kuid soomlased oleks võinud ka natukene rohkem teha:P. Tallinnas oleks võinud ka veidi kauem olla, siis oleks saanud veits rohkem nendega suhelda. Üldkokkuvõttes oli tore ja halba ei ole nagu midagi öelda. Soomlased on üpris toredad inimesed, vähemalt need, kes Tallinnas meiega olid:)

ELIS: Soome projektiga tegelemine oli huvitav. Kumu oli palju suurem ,kui ma olinarvanud. Ja Kumule tiiru peale tegemiseks võttis ikka palju aega ning paar korda oli tunne, et oleme ära eksinud. Ülesanded oli huvitavad ja õnneks ka mitte rasked. Oli äge ka soomlastega suhelda. Kahju, et Soome saatkonnas ei saanud oma ringkäiku teha. Aga eks seda teinekord.

KADRI: Kunstiülesannete tegemine ei olnud iseenesest üldse raske. Materjali ka leidus kunstniku kohta üpris palju. Kõige raskem ülesanne oli ehk "kunst ja kirjandus", kuna tuli leida häid seoseid. Tallinnas käik isegi meeldis, soomlased olid ka normaalsed. Arvasin algul, et on teistsugusemad. Soome saatkonnas oleks muidugi võinud teistmoodi minna, aga ootame järgmist korda. Võiks olla rohkem selliseid ülesandeid, mida saame kodus teha ja selle eest ka jääb mõni tund olla, sest koolipäevad on meil rasked.

ARTUR: Ühisprojekt soomlastega aitas silmaringi avardamisele suuresti kaasa. Seda just mitmete kunstnikkude loominguid vaadates ja Konrad Mäe elulugu kuuldes ja teoseid nähes. Soome suursaatkond oli minu suureks hämmastuseks võimsam, kui oleksin ette osanud arvata. Hoonete uudistamine jäi seekord küll napiks, aga lootust on järgmise korra peale. Selline suur ja tähtis asutus jättis hea mulje. Kunstimuuseum seevastu tekitas harmooniat ja head meeleolu, vähemalt I korrus, kus olid klassikalised maalingud maastikust või millestki muust. Järgnevad korrused KUMU-s muutusid järjest süngemaks ja labasemaks ning see tekitas mingil moel vastikustunde. Vaimsete häirete inimeste fotodes ja maalingutes ei näe mina just erilist kunsti, nagu seda oli viimane korrus täis. Klassikaline kunst mõjus seevastu hästi.

BRIT: Tallinna reis ja kohtumine soomlastega kohtumine kujunesid välja päris huvitavad! Minu soomlane oli päris jutukas ja oskas inglise keelt hästi, niiet ei tekkinud suhtlemisprobleeme.. KUMUs antud ülesanded said ilusti lahendatud. Tore oli see lahendus, et me pidime ise materjali Mäe kohta kokku panema. Kui me oleks lihtsalt kuulanud ühe tädi juttu, siis oleks kõvasti igavam olnud. Mõnes mõttes ma aga KUMUs tegelikult pettusin - olles käinud Kiasmas, ootasin ma enamat. KUMUs küll oli šhokeerivaid ja huvitavaid eksponaate, kuid ei midagi võrdväärset Kiasmaga. Klassikalise kunsti korrus meeldis mulle aga küll väga. Ka Soome Saatkond oli huvitav. Mitte niivõrd jutt, aga just maja - hästi ilus ja omapärane. Kahju, et meie külastus nii lühikeseks jäi seal. Tagasisõit oli ka väga lõbus.. Nimelt sai koos klassikaaslastega tarka juttu räägitud ja maailma probleeme lahendatud :P :)

HEDDY::
Tallinnas käik meeldis. Kumus oli lahe, kuigi vahepeal muutus igavaks. Oli palju maale, mida vaadata ja eriti meeldis viimane korrus, kus olid poodides müüdavad pakendid, aga nende nimi oli ära muudetud. Naljakas oli neid lugeda. See, kui Konrad Mäe tehtud pilte pidime iseloomustama, oli ka päris põnev. Järgnevalt saime vaba aega soomlasega ringi Kumus vaadata. Suhteliselt hästi läks ka see, kuigi vähe sai räägitud. Käisime ka Soome saatkonnas, kus nägime sealset sauna, kuid saatkonna koosolekutuba jäi nägemata, kuna aega jäi väheks. Miinuseks võib-olla oligi ainult hommikune ilm, aga see muutus ka päeval päikesepaisteliseks. Nii et ainult positiivne kogemus Tallinnast.

LEA:
Sai klassiga käidud ühel ilusal päeval Tallinnas. Mulle jäi see reis eriti hästi meelde, kuna sai KUMUS käidud. Mina isiklikult polnud veel KUMUS käinud, nii et mulle oli see huvitav kogemus. Ma küll teadsin, et KUMU suur on, aga et ta kohe nii suur on, sellest polnud mul aimugi. Soomlased on nagu noored ikka, täiesti tavalised. Suhtlesime enda rühma soomlasega inglise keeles, algul oli nati nadi, aga varsti oli barjäär ületatud, nii et suheldud sai vajalikkuse piirides. Soome saatkonnas oleks tahtnud veidi rohkem kuulda ja näha, aga arusaadav, kui seal oli mõningatel inimestel tegemist. Aga muidu oli reis vahva ja vaheldusrikas kooliajale. Et meeldis.

MARIS:

Päev algas varajase tõusuga. Kodust viidi mind bussijaama, aga olin lootusetult hiljaks jäänud ja ema otsustas mind ära viia Tartu. Kuna ma jõudsin Tartu liiga hilja, siis otsustasime hommikukohvi ja võileiva süüa Statoilis. Mõnusalt leivast ampsu võttes kuulsin, et telefon tiriseb - miski alateadvuses ütles, et see on Lea. . üllatus-üllatus. . oligi. Lea oli sisse maganud ja küsis, kas ma viitsin talle Annelinna järele minna, aga loomulikult ei viitsinud mul ema sõita, kuna tal endal kiskus ajaga kiireks! Ütlesin Leale, et olgu üles tuldud ja takso võetud. . . nii ta tegigi ja imekombel rongile jõudis. Rongisõit oli väga vahva, sai pilte tehtud ja muidu mitu tassi kohvi joodud vms:D Tallinnasse jõudes külastasime esimese kohana "miljoni krooni" WC, polnud ta nii ilus midagi, ainuke asi, mis teistest WC erines, oli see, et kui ennast natukenegi liigutasid, hakkas igalt poolt vett jooksma!:D. Seal siis tüdrukud sättisid juuksed korda, poisid vaatasid mööduvaid tsikke:D. Sealt suundusime sööma, vaidlesime tükk aega, kuhu minna, aga otsustasime minna … MÄKKI:D. Seal võtsime peaaegu kõik omale eined ja mugisime mõnusalt. Sealt edasi suundusime Viru keskusesse, kust Brit tahtis endale saapaid osta (Tartus ju normaalseid poode pole:D ). Saapaid me ei leidnud, kuid leidsime õpetaja ja teised klassikaaslased. Sealt suundusime edasi trammiga (numbrit ei mäleta) KUMU lähedale. KUMUs oli väga tore, väga sjefid pildid, st maalid olid seal. Kõige enam meeldisid loodusmaalid vms. . vääga ilusad olid! KUMUs olid meiega ka soomlased. Muhedad olid nad, aga ei julgenud nagu eriti suhelda ja tahtsid omaette olla. Seda nad tegid ka ning meie kaa:D. Istusime mingi poolteist tundi ühe koha peal:DKUMUst edasi läksime Soome Suursaatkonda, seal oli igav, kuna Prantsuse suursaadik "rikkus" kõik ära oma külastusega:D. . Vaatasime mingit videot, mis oli ebahuvitav. Seal me kaua polnudki. Ahjaa - saunas käisime ka!!! See oli väga positiivne koht! Sealt lahkudes võtsid kõik endile eri suunad ja läksid kas koju, shoppama või lihtsalt linnaga tutvuma. Meie Leaga läksime kuskile keldrikohvikusse, kuid tulime sealt sama kiirelt ka ära, kuna tugitooli ületas kohutavalt suur prussakas!Teistest ma ei tea, kuidas nemad koju said, kuid meie Leaga läksime koos bussiga, mõtlesime elust ja paljust muust. Sõit Tartu tundus mega lühike, sest juttu meil jätkus. Tallinnas käik oli tore vaheldus tavalisele koolipäevale, võiks kas või iga kuu ühe teha!:D. . . Arvan, et paljud nõus:)