Aleksis Kivi päev

13.10 toimus Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis järjekordne soome keele õpilaste Aleksis Kivi päev.
Täpsemat infot vaata
http://www.finst.ee/koolitus/aleksiskivi06.html

Fotogalerii (autor Allar Lind)

11. klassi õpilased kirjutavad, mida nad nägid ja kuulsid ning mida päevast arvavad.

REGINA:
Reedel, 13. oktoobril käisime Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis Aleksis Kivi päeval. Hommikul kell 8 alustasime Tartust sõitmist, bussisõit oli suhteliselt igav. Pikk maa, väsitas ära. Kohale jõudsime peale 10 natukene, seega oli meil aega natuke ringi vaadata koolis. Koolis olid enamuses ikka venelased, eesti keelt kuulsin ainult ühe korra koridori peal. Kell 11 hakkas üritus aulas, kus siis alguses oli ettekanded, näiteks Tartu Ülikooli tudengite poolt, laulsid väiksed lapsed ja 9. klassi õpilased. Siis hakkas viktoriin, kus me olime rühmades, aga täiesti võõraste inimestega, aga koostöö meil klappis. Meie rühm oli Juhani rühm. Viktoriinis olid osad küsimused, millest mul ei olnud õrna aimugi, aga kuidagi vastasime rühma peale ära. Peale viktoriini sõime lõunat kooli sööklas ja peale seda sõitsime Kohtla Kaevandusmuuseumisse, mis oli minu jaoks huvitav, seal maa-all oli külm ja rõske, aga huvitav oli teada saada, kuidas seal kunagi tööd tehti ja meie näidati vanu masinaid, saime rongiga sõita natukene. Kui olime sealt välja saanud, siis sõitsime veel tagasi kooli, et näha ja teada saada, kellele antakse KIVI, ehk kes siis peavad järgmine aasta korraldama selle Aleksis Kivi päeva. Peale seda oli meil veel üks ühislaul, mis on ka eesti keeles olemas - „Levoton Tuhkimo”. Ja siis sõitsimegi tagasi. Ma jäin rahule selle päevaga, ma ei saa öelda, et mul oli igav. Huvitav ja omapärane. Läheks teinekordki.

ANDREAS-CHRISTIAN:
Kui õpetaja sellest üritusest rääkis, siis ma mõtlesin kohe, et päris äge^^. Bussisõit oli igav ja ääretult pikk. Kuna me olime ajagraafikust ees, siis saime niisama mööda kooli ringi vaadata. Alguses pidi suhteliselt palju osavõtjaid olema, aga mõned koolid ei tulnud kohale. Aulas lauldi ja tehti väiksemaid etteasteid. Õnneks ei olnud üritus väga venitatud ja ei hakanud igav. Üldiselt oli kõik neil hästi korraldatud. Lõuna oli kooli sööklas. Kuna kool oli suhteliselt ajast räsitud, siis ma olin juba kõigeks valmis, milline söökla võib olla. Aga söökla oli ilus ja toidud head. Toimus ka Soomet puudutav viktoriin. Loomulikult oli kõige ägedam ikka kaevandusmuuseumis, see oli tänaseks juba tegevuse lõpetanud kaevandus, mis tegutseb nüüd muuseumina. Kaevanduses sai sõita vagonettidega ja kõiki aparaate pandi tööle.
Pärast läksime kooli tagasi, tuli ju kuulutada välja kool, kus järgmisel aastal Aleksis Kivi päevad toimuvad.

KREETE:
13. oktoobril sõitsime kell 8.00 hommikul Kohtla-Järvele. Bussisõit oli natuke väsitav, kuid selle kannatas ära. Õnneks ei juhtunud midagi, kuigi oli ju reede, 13. Buss sõitis Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ette, kus toimus Aleksis Kivi päev. Kool küll pidi olema ainuke eestikeelne seal, kuid tegelikult toimub täielikult eestikeelne õpe ainult teisel korrusel, aga ega see eriti ei häirinud. Nagu aru saime, oodati meid väga ja kõik olid sõbralikud ja lahked. Kohale jõudes registreerisime ennast ja igaüks sai nimesildi. Sellega jagati meid väikestesse gruppidesse ja toimus viktoriin. Enne seda aga esitasid selle kooli õpilased laule ja erinevad külalised Tallinnast ja mujalt pidasid kõnet. Minu arust väga tore ja huvitav ning ajaliselt mitte kurnav, sest kõik see kokku kestis vaid tunnikese. Muidugi väga meeldis mulle Kaevandusmuuseum, kus sai palju huvitavat informatsiooni ning palju nalja. Kokkuvütteks jättis Aleksis Kivi päev ning sõit Kohtla-Järvele positiivse mulje ja toreda mälestuse.