Forssas ja Helsingis 2008. aasta veebruaris

Mida Forssas ja Helsingis tehti?
18.2
- Tutvumine Forssa linna vaatamisväärsustega ajalooõpetaja Jari Isotalo juhtimisel
- Filmiseminar Forssa Lütseumis: 1) film "Populäärimusiikkia Vittulanjänkältä", 2) rühmatööd 1
- Kirjandusseminar - rühmatööd 2 (NB! kirjanike nimedelt lingid) loetud teoste põhjal
- Ühine õhtusöök restoranis "Villa"

19.2
- Koolitundide külastamine
- Filmiseminar: 1) film "Ristumine peateega", 2) rühmatööd 3
- Tutvumine Soome vanima kinomajaga - "Elävien kuvien teatteri"

20.2
- Soome rahvusringhäälingu YLE külastamine - tutvumine televisioonimajaga (Tuotantotalo) ja raadiojaamaga Radio Peili, mille alla kuulub ka Selkouutiset toimetus

Õpetaja Piia Leppä FOTOD

MAARJA:
Minnes sõitsime peaaegu paadiga:D, väga väike laev oli. Aga õnneks jõudsime kohale. Hotell oli korralik ja söögid tavalised. (Hotelli kõrval oli ülihea pitsaresto). Hotellis oli minu voodis isegi wifi (mis oli väga rõõmustav:D). Järgmisel päeval kohtusime soomlastega. Väga põnev oli kohtuda inimesega, kellega oled suhelnud, aga mitte kunagi näinud. Anne oli tore, aga tal oli liiga palju enda tegemisi ja me ei saanud väga suhelda. Aga Kristeli soomlane oli tore :D. Soome film oli hea, aga Eesti oma oleks võinud olla mõni teine. Mulle meeldis, et seal ei olnud lärmavat koolikella, selline süsteem võiks meil ka olla (igas klassis on ju seieritega kellad). Ja puhketoad on neil ka olemas. Üks veidramaid asju oli talvel rattaga kooli käimine. Aga see oli ilmselt tingitud väiksest linnast. Viimasel päeval YLE's käia oli vist kõige põnevam. Suur au oli seal igal pool ringi käia ja näha, mida iga inimene ei näe. Ja mõlemad onud olid väga toredad ja sõbralikud. Kõige kihvtim oli suur ladu, kus oli vist kõike. Toitu, nõusid, köök, riided, puidutöökoda ja veel meeletult träna. Tagasitee oli ka tore, sest laev oli täitsa OK. Väga tore reis oli :)

ESTER:
Soome reis oli super! Kui alguses kartsin,et soomlased on väga passiivsed, siis tegelikult ei olnud nad seda üldsegi. Minu ja Mari soomlane, Ina, oli veel eriti tore ja sõbralik :) Soome reis jäi meelde mitme asja pärast. Kindlasti oli üheks toredaks asjaks YLE külastus. Kogu see kompleks oli nii suur ja huvitav. Seal töötades ei mööduks vist ühtegi igavat päeva :) Need hoidlad täis rekvisiite ja riideid olid unustamatud. Kahju ainult, et ei saanud näha ka masinate ladu. See oleks olnud midagi ainulaadset.
Soome filmi vaatamine oli üks neid asju, mis ära ehmatas. See film oli kuidagi nii teistsugune. Isegi soomlased ütlesid,et see ei ole üldse tüüpiline soome film. Eks see vist sellepärast,et raamatu kirjutas rootslane :D Forssa linn oli nii teistsugune võrreldes Tartuga. Kohe oli näha, et see oli kunagi olnud tööstuslinn. Mulle oleks meeldinud, kui kogu linna majad ja ehitised oleksid olnud punastest tellistest. Kuna ma polnud varem soomlastega nii suhelnud, arvasin, et nad on sellised ülbed ja mitte eriti sõbralikud. Tuli välja, et ma eksisin sügavalt. Nad kõik olid nii toredad ja abivalmid. Varem arvasin, et ainult sakslased on hästi sõbralik ja lahke rahvas, aga tuleb välja, et meie naabridki on väga toredad :)
Tegelikult meeldis mulle väga soome koolikorraldus. See, et neil on valikuvõimalus, millele nad gümnaasiumis keskenduda tahavad, on minu meelest midagi, mis võiks Eestiski olla. Õpetajatega suhtlevad nad samuti nii vabalt. Neil on isegi direktorile hüüdnimi, mida nad võivad vabalt kasutada. Ja mis kõige parem. Neil on koolis puhkeruumid, kus tundide vahepeal magada, juttu ajada, süüa või midagi muud teha. Naljakas on see, et neil puudub koolikell. Nad lähevad ise kindlaks ajaks klassi. See oleks minu jaoks küll väga harjumatu :)Tegelikult on kahju,et uuesti Soome ei saa minna. Ega muud üle ei jää, kui oodata millal soomlased Eestisse tulevad :)

HELINA:
Enne reisi oli ootusärevus suur, et kuidas ja mis saama hakkab jne.. ning ma lihtsalt ei jõudnud oodata, millal me Tallinnast laevaga sõitma hakkame. No laevasõit sinna oli kuidagi pikk , sest polnud võimalust korralikult olla, aga Helsingisse jõudes kadus uni ja ma ei uskunud, et me võiks kohal olla. Pärast tunniajast bussiga sõitu olime me lõpuks hotellis, mis oli väga lahe ja ilus. Toad olid ilusad ja mugavad, pm oli olemas kõik vajalik ja kui meie toas polnud, siis kellegi teise toas ikka oli.
Forssa linna peal ringi käies oli kõik nagu uudistamist väärt, see linnavalitsus ja vanad tehasehooned ja isegi Forssa Lütseum. See polnud nagu tavaline Eesti kool, vaid oli teistmoodi, alustuseks nende õpisüsteem, see, et neil ei olnud kella, mis alustaks või lõpetaks tunni, neil oli ülimugav puhkeruum, neil oli tasuta lõunad jne :D. Vahepeal tekkis lausa tahtmine ise sinna kooli õppima minna.
Soomlased olid väga toredad ning sõbralikud, koostöö sujus. Reis oli väga meeldejääv ja tore, palju positiivseid muljed. Mulle väga meeldis see käik ja ma oleksin kahetsenud, kui ma poleks läinud. Sest tõesti nii väikse raha eest oli see Super, iga kell läheks tagasi . :)

KÄTLIN:
Loomulikult oli reis ju suprlahe. Väga huvitav oli näha, milline koolielu ja -süsteem Soomes on. Näha, millised on Soome õpilased ja nendega tuttavaks saada.:) See linn, kus olime, oli ikka paras väike küll, igale poole 5 minti, see oli mõnus.:D Hotell oli muidu väga okei, ainult natuke kitsas oli meil toas ja telekapaigutus oli halvim üldse.:D Aga tegemistest. Filme oli tore vaadata, kuigi see Soome film mulle ikka üldse ei meeldinud. Kõige rohkem meeldis mulle kindlasti YLE tele-ja raadiomaja külastamine. Nii huvitav oli käia seal tagaruumides ning vaadata neid suuri stuudioid... jaa kõik olid nii sõbralikud seal. :)See tegi selle reisi ka muidugi veel toredamaks, et me seal NII toreda õpetajaga käisime, kes oma naljadega kogu aeg kõigi tuju üleval hoidis.:D SUPER!

ANDRA:
Tohutult tore ja hariv reis oli. Väga huvitav oli vaadata kahte erineva maa filmi ja neid siis hiljem võrrelda. Pean tunnistama, et Soome film meeldis mulle rohkem, seal oli mõte sees, Eesti oma oli aga nagu muinasjutt. Parim osa oli muidugi see, et saime suhelda Soome noortega ja tutvuda nende koolisüsteemiga. Kool ise meeldis väga, kõige parem oli just see, et ainult gümnaasium oli seal, kõik oli nii vaikne kogu aeg (ei olnud väikseid lapsi ringi jooksmas ja karjumas nagu meil) ja naljakas oli nende üleriiete süsteem, kõik koridorid olid nagisid täis, kuhu siis oma riided jäeti. Ja hotelli kohta on ka ainult kiidusõnu, piisavalt mugav ja mõnus. Hea oli ka veepargis käia lõõgastumas. Seltskond oli ka tore, sai palju nalja. Ei kahetse üldse, et selles projektis osalesin. Suur tänu meie õpetajale, kes nägi selle korraldamisega palju vaeva :)

MARIA:
Me käisime Soomes 17-20. veebruaril Soomes, Forssas.
Alustuseks. See „paat“, millega me läksime Soome, oli ikka maru naljakas. Aga noh, ei olnud hullu midagi. Helsinki sadamas ootas meid marsabuss, mis viis meid Forssasse. Esimesel õhtul ei toimunud midagi erilist. Meid paigutati tubadesse. Tuba, mille me saime, oli väga äge.
Teisel päeval tutvusime Forssa linnaga veidi ja hiljem läksime Forssa gümnaasiumi külastama. Seal vaatasime soome filmi ja töötasime koos oma soomlastega. Kella 11 paiku oli lõunasöök. Õhtupoole käisime õhtusöögil oma soomlastega. Söögi ootamise ajal saime päris palju nende elust teada ja nad ütlesid, et tahavad juba väga Eestisse tulla.
Järgmisel päeval käisime Forssa gümnaasiumis eesti filmi vaatamas. Õhtupoole käisime veepargis. Seal sai päris palju nalja. Hiljem, kui ma võtsin julguse kokku, et minna tornist hüppama, tuli välja, et torn on kinni pandud. Nii palju siis vettehüpetest.
Viimasel päeval sõitsime tagasi Helsinki ja seal saime ka paar tundi vaba aega. Maru imelik oli vaadata, et 200 meetri raadiuses oli kokku 4 Mac’i. Tagasi sadamasse sõitsime bussiga, kus oli väga palju rahvast ja vahepeal tundus, et me kukume sealt uksest lihtsalt välja. Laev, millega tagasi sõitsime, oli palju mõnusam. Muidugi pidime kolm tundi sellega sõitma, aga aeg läks kuidagi kiiremini,kui esimesel päeval. Kõige tüütum osa oli muidugi sõit Tallinnast Tartusse. Õnneks jõudsime õnnelikult koju ja uni tuli magus.

MARI T:
Soomes veedetud aeg oli väga tore ja seltskond oli ka super. Sain palju uut soomlaste elulaadi kohta teada, eelkõige koolieluga seonduvast. Mulle meeldis väga nende gümnaasiumi süsteem, üks peamisi positiivseid külgi oli minu jaoks see, et nad said endale ise valida aineid, mida õppida. Loomulikult on ka kohustuslikke õppeaineid, aga siiski.
Soomlased tunduvad olevat hästi tolerantsed ja vabameelsed, seda oli märgata nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Õpetaja ja õpilase suhtlusviis oli küllaltki familiaarne. Meie soomlane oli hästi sõbralik ja jutukas tütarlaps, kes andis samuti kerge ülevaate soomlastest ja nende õppesüsteemist.Väga tore oli nendega teha koostööd seoses filmikunstiga. Mind natuke kohutas nende poolt näidatud film, minu jaoks oli see küllaltki ebasünnis ja samuti segane. Meie soomlane ütles, et tegelikult see ei iseloomustanud Soomet ega soomlasi. Põnev oli ka vaadata Eesti filmi "Ristumine peateega", sest ma polnud seda varem näinud, kuigi tuleb tunnistada, et ka see film natuke segaseks jäi.
Viimane Helsingis veedetud päev osutus samuti väga harivaks ja huvitavaks. Ei oleks osanud kujutada, et kogu see raadio- ja telejaamade korpus seal nii suur võib olla. Väga lahe oli näha neid ruume, kus igasugust pudi-padi hoiti ning samuti riidelaod, kus lihtsalt silme eest võis kirjuks minna. Ka meid seal vastuvõtnud inimesed olid väga sümpaatsed ja sõbralikud ja kuigi ma neid sõna-sõnalt alati ei mõistnud, sain ma siiski hea ülevaate, kuidas see värk seal käib ning mida see endast üldse kujutab.Igatahes jäin väga rahule selle reisiga, kogu aeg jagus tegevust ja samas ei olnud midagi vastuvõetamatut ega väsitavat, ka vaba aega leidus piisavalt. Mul on hea meel, et selle projektiga tegelema hakkasin.

KARIN:
Forssa trip oli tore, mõnus kogemus selle pingsa 12-aastase kooli juures. Esimene selline projektiasi ikkagi. Forssa linn oli väike ja armas. Kaardilt tundusid kõik kohad nii kauged, aga kui hakkasid kuskile minema, olid kohe kohal. Linna ühest otsast teise võis vist vabalt 10 minutiga kõndida. Forssa kool oli super, seal oli nii mõnusalt vaikne - lapsed ei karjunud ja koolikellagi polnud. Tundides toimus rühmatöid ja arutlusi, mis on väga hea, aga meil ei rakendata eriti. Meie vaatasime koos soomlastega Soome filmi ja Eesti filmi - kumbagi neist ei olnud varem näinud ja mõlemad filmid olid omamoodi head, aga natuke ikka mööda, aga ega meie riigid olegi mingid head filmitegijate maad. Koolis oli veel üks super koht, ja selleks oli puhketuba, kus olid diivanid ja muusika ja saiakesed. Ühesõnaga sai mõnusalt lebotada seal toas. Koolis ei eksisteerinud sellist kohta nagu garderoob. Kooli seintel oli palju nagisid ja sinna tundi ,kuhu läksid, selle klassi ukse taha riputasid jope. Ja iga nurga taga oli wc, mitte vaid ühes kohas, mis on vastik :). Soomlased olid toredad, ainult meile sattus vist kõige vaiksem ja tagasihoidlikum. Hotell oli ka mõnus, sai seal ägedaid seiklusi läbi elatud ikka ja nii:D
Vesihelmit külastasime ka , sai ujutud ja mullivannis istutud. Eriti tasub ära märkimist suur saun, aga pole ju ime, see oli ju ikkagi Soomes.
Suurt vaimustust pakkus mulle ka YLE. Eriti see rekvisiitide ja riiete osa. Nii palju riided ja mütse oli seal. Ja kõiki neid asju oli seal üldse palju. Ei oskagi seda kirjelda, sest see oli lihtsalt nii äge.

KRISTEL:
Kõige rohkem muljet avaldas kool, mis on palju medialiseeritum kui meil. Muidugi oli üllatav ka, et seal pole ühtset klassi ja kui on soov, siis saab gümnaasiumi lõpetada ka 2 aastaga või isegi 4 aastaga. Filmid, mis vaatasime, ei meeldinud eriti. Siiski ühistegevustest jäi üldiselt hea mulje, sest soomlased ise olid väga toredad. Tundide korraldust ma eriti ei oska võrrelda, sest olin rootsi keele tunnis.Võib-olla ainult seda võiks öelda, et õpetaja rääkis ainult soome keeles. Meil ikka keeletunnis räägivad õpetajad keeles, mida õpetavad. Viimasest päevast jäi meelde muidugi YLE külastus. Televisiooni poolel oli palju vaadata: need rekvisiidid, riided ja stuudiod. Üldiselt oli õnnestunud reis:)

GREETE:

Soome reisil oli nii plusse kui miinuseid. Esiteks olid väsitavad ja tüütavad pikad sõidud. Kahjuks vältimatud. Hotellgi jättis korterelamu mulje, kuid seal „elades“ mulje paranes. Pärast oli lausa kahju lahkuda.
Soomlaste õpetaja oli väga tore ja jättis kohe hea mulje. Tal oli juba selline nägu, et ta on hea. Huvitav oli jälgida õpetaja ja õpilaste vahelist suhtlemist. Kuigi ma ei saanud üldiselt aru, millest nad räägivad, siis suhtlemine tundus hästi vaba ja kuidagi … familiaarne ? Kui meil koolis peab üldiselt hästi viisakalt suhtuma õpetajatesse, siis seal tundus ikka teistmoodi, kuigi ega meilgi on toredaid ja sõbralikke õpetajaid.
Muidugi kool oli neil super! Süsteem ja kõik. Meil võiks ka valikainetega süsteem olla. Kuigi mulle see ei meeldiks, et kindlat klassi ei ole. Eks sellelgi ole omad plussid, aga mulle isiklikult ei meeldiks.
Soome õpilased olid jagunenud kahte, ühed olid need, kes hoidsid tagaplaanile, ja teised need, kes olid rohkem suhtlejad ja tahtsid ka ise tulla juba Eestisse.
Üldiselt oli tore reis. Hea oli see, et ülesanded, mis me seal pidime täitma, ei olnud mingid keerulised, sest ma kartsin, et pean kõike Soome kohta teadma ja ei tea mida kõike seal korda saatma. Tummfilmikinos oli hästi lahe. Ja eriti meeldis mulle Soome Rahvusringhäälingumajas. See oli midagi tõesti lahedat ja võimast ning inimesed olid supersõbralikud. Ma usun, et see oli ainulaadne võimalus ja oli ka seda väärt.

OLIVER:

Ma ei mäletagi kuupäevasid, aga see ei olnud väga kaua aega tagasi. Esiteks ma tahan öelda, et see on Soome kultuuri kursuse raames ja see reis maksti meile sisuliselt kinni, mis on eriti hea.
Nii - reis algas sõiduga Tallinna. Tallinna läksime minu sõbra autoga, kus kõik olid natukene vässud ja eriti ei suhelnud, aga sellegipoolest oli õhus tunda pinget. Me olime nii kärsitud, et jõudsime isegi õpetajast enne sadamasse ja ma kohe helistan õpetajale mingi poolteist tundi enne, kui me kokku pidime saama ja siis muidugi oli see naljakas. Kõiki klassikaaslasi oli ka tore näha, sest kõik olid nii rõõmsas tujus. Ootasime sadamas oma aja ära ja läksime laeva peale. Laev oli kahjuks väike ja me olime terve grupiga teistel ees treppide juures, kus läksid meist mööda „paadi” töölisrahvas ja olid veitsa meie peale pahased, aga me anname andeks. Pärast pikka sõitu olime me Helsingis, kus oli ilge rüselemine ja trügimine kohvrite ja asjadega. Laevalt mahatuleku tee oli eriti pikk. Minule oli Helsingi uus ja huvitav, kuna ma olin peaaegu ainuke eestlane, kes varem seal käinud ei olnud.

Läksime bussi peale ja hakkasime Forssa poole sõitma. Forssa oli mingi üle 200 km vist ja no...arvata võis, et see oli pikk sõit meie jaoks. Buss viis meid otse hotelli juurde, kus meid võttis Soome õpetaja vastu ( kes oli muide väga kena ) ja jagas meile materjali laiali. Läksime oma tubadesse ja pakkisime end lahti ja läksime korraks kondama linna peale. Tulime hotelli tagasi ja kõht oli maru tühi, aga kuna kell oli palju, siis olid vähesed kohad lahti. Meie Allariga julged poisid muidugi läksime kohe Hotelli admini käest küsima ja ta juhatas meile teeotsakese kätte. Läksime aga sinnapoole kõndima nagu vanad karud ise ja tühi kõht kiirustas tagant. Jõudsime sinna (mis oli tegelikult hästi lähedal ) ja võtsime sellise roa, mis pidi kõhu täis tegema.
Järgnev on hoiatus : ärge kunagi ostke Soomes olles kuskilt sellist rooga nagu „Bonus Lautanen” – sest see oli suur. Kujutage ette kõige suuremat praadi ja lisage veel topelt. See oli kolm, võib-olla kolm ja pool korda suurem siriuse praest. Kujutate te seda ette ? Mina ei kujutanud ja väike poiss nagu ma olen, sõin ainult pool ära. Allar vana mauk kugistas terve asja alla ja ma siiamaani ei kujuta ette, kuidas see võimalik on. Pärast püha õhtusöömaaega läksime hotelli tagasi ja kohe voodisse, sest järgnev päev pidi tulema tegus.

Hommikul ärkasime, olime virgad ja krapsad ja läksime linnaekskursiooniga Forssa koolimajja. Käisime läbi „Kaupungitalo”-st ( linnavalitsus) ja Soome vanima elektrirongi juurest ja igast üldharivate ja ajaloolist tähtsust Soomele omavate majade juures. Lihtsalt märkuseks, et Forssa linn pidi pindalalt Tartust suurem olema, aga kõvasti vähem inimesi. Jõudsime koolimajja ja seal oli kena. Inimesed alguses ei olnud sõbralikud, aga see on alati nii. Ei tegelt ma ei ütleks isegi sõbralikud, lihtsalt võõras oli olla, nagu alati alguses. Vaatasime mingit Soome filmi, mille nime ma ei mäleta, aga oli sama imelik, kuid natuke parem kui meie „Ristumine peateega.” Pärast tegime grupitööd. Hiljem me suhtlesime soomlastega ja olime vabad. Käisime veel linna peal, vaatasime noortele meeldinud kohti. Õhtul jälle magama kohe, ei mingit juttu ja hommikul ärkasime jälle virgaste ja krapsadena ülesse.

See päev käisime me Soome ühes vanimas tummfilmi kinos ja vaatasime seal filme ja asju. Pärast seda läksime koolimajja ja vaatasime eesti filmi ja tegime rühmatöid. Pärast seda oli natuke vaba aega ja läksime pidulikult õhtusöögile, mis oli hästi maitsev ja kus mina õppisin palju uusi sõnu ära. Üks neist oli „nössu” – soome keele oskajad teavad. Pärast õhtusööki läksime jälle hotelli, kus oli loomulikult karaokebaar ja ma laulsin „Levoton Tuhkimo” (rahutu tuhkatriinu) laulu soome keeles, mis ei kukkunud kenasti välja, aga ei ole hullu. Pärast seda jälle tuttu kohe. Järgmine hommik ootas meid äraminek, mis oli hästi kurb ja paar soomlast tuli meid saatma ka. Kaasaarvatud see kena õpetaja.

Sõitsime Helsinkisse ja seal oli meil palju vaba aega. Kes käis linna peal, kes istus terve aja Mäkis, mida oli seal 1 km raadiuses vähemalt viis tükki (mitte et ma lugenud oleks ). Sealviibimise aja jooksul käisime ka YLE telekanali ja raadio võrgustikus, kus me olime nii vipid, et saime eesuksest sisse (bussijuht ütles, et ta on sinna palju gruppe viinud, aga mitte ühtegi eesukse juurde . Ja seal tutvustati meile Soome suurima raadio- ja telekanali tööd ja saime seal kenasti einestada ka. See maja oli eriti huvitav, kuna seal oli ühes saalis laes üle 200 valgusti, mis kõik mingite saadete jaoks. See oli samasugune, nagu te telesrtuudiot ette kujutate. Aga kõige hämmastavam oli ladu, kus oli eriti palju igast asju – alates stagnaajast lõpetades tulevikuga.
Siis läksime ära laeva peale ja koju.

10. klass Soome Instituudis ja mujal

10. klass käis 29. ja 30. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis, Soome Instituudis, Tartu Mänguasjamuuseumis ja Tartu Postimehe toimetuses.

Õpilaste muljed SIIT (klõpsa nimel)

Teel...

Soome Instituudi raamatukogus

Lahke pererahvas - Järvi Lipasti, Maarja Keba ja Heidi Iivari