torstai 4. joulukuuta 2008

"Tummien perhosten koti"

Leena Lander "Tumedate liblikate kodu"
Leena Lander "Tummien perhosten koti"




ANNELI: See oli selline natuke teistsugune film.Mulle väga meeldisid need poisid. Nad hoidsid kokku ja see oli väga tore. Ja see direktor oli ka tore. Et ta alguses seda poissi lõi, oli natuke ehmatav, aga pärast osutus ta väga abivalmiks ja isalikuks. See peategelane mulle ei meeldinud. Esiteks ta oli igavene mömm. Ja ta ju teadis, et sellel ühel poisil ei olnud kuhugi peale selle kooli minna, aga ikkagi tappis ta need liblikad ära. Vastik poiss!Vahpeal jäi natuke segaseks, aga siis sai jälle aru, mis toimub.Üldiselt oli täitsa huvitav film. Võib-olla natuke isegi traagilisem oleks võinud olla, aga muidu oli põnev ja vaadatav.

MÄRT: See oli küllaltki sümge film ja tõsine film. Film oli hästi üles ehitatud. Alguses jäi mulje, et see peategelasest poiss oli oma väikese venna ära tapnud, hiljem tundus, et ta isa oli tapja, aga tegelikult selgus tõde alles päris filmi lõpus. Üldiselt ma selliseid filme ei vaata, aga sellel polnud eriti viga. See peategelane mulle eriti ei meeldinud: ta käitus imelikult erinevates situatsioonides. Sümpaatsema mulje jättis mulle selle kooli direktor. Tema jaoks olid oma hoolealused lapsed väga tähtsad. Alguses tundusid selle kooli õpilased imelikud olevat, aga tuli välja, et tegelikult on nad üksteise vastu sõbralikud. Üldiselt film oli küllaltki vaadatav ja nende tegelaste probleemid olid hästi lahti seletatud ja näitlejatöö oli ka hea.

keskiviikko 12. marraskuuta 2008

12. klass 13.11 Tallinnas õppereisil




KÄTLIN: 13. novembril toimus meil väljasõit Tallinnasse, kus külastasime Soome saatkonda, Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu. Selles reisis oli ühendatud nii ajalugu, soome kultuur kui ka ühiskond, seega väga huvitav ja informatiivne reis.
Kuigi sõit Tartust Tallinnasse oli väsitav ja natuke ka tüütu, ei suutnud see meie rõõmsat meeleolu kõigutada, meie klassile on omane olla rõõmsameelsed ja naeruküllased. Meie esimeseks külastuskohaks oli Soome saatkond, kuid enne sinna minekut saime teha kiire ekskursiooni vanalinna keerulistel tänavatel ning lõpuks jõudsime vaateplatvormile, kuis avanes meile imeline vaade kuulsatele punastele katustele ja kirikutornidele. Oodates Soome saatkonna sissepääsu juures sai meil küllaldaselt nalja, ma arvan, et kogu tänav kõlas meie naerust, mis kindlasti tõi natuke päikest meie halli ja masendavasse sügisesse. Maja, kus Soome saatkond asus oli omapärase arhitektuuriga, sain teada, et see maja kuulus kunagi Konstantin pätsile, seda rääkis meile üks kena härrasmees, kes töötab selles majas. Lisaks sellele räägiti meile selles majas toimuvast, millega tegeleb Soome saatkond, kes seal töötavad ning räägiti ka selle maja ajaloost, kahjuks jäi meil nägemata see müstiline trepp, mis viis maa alla. Kuid maja oli tõesti kena ja omapärane. Pärast Soome saatkonda viis buss meil Eesti Ajaloomuuseumisse.
Minule oli kõige huvitavamaks kohaks Eesti Ajaloomuuseum, kus oli suurnäitus Eesti Vabariigi ajaloost. Ekspositsiooni kandavaks teemaks oli vabaduse idee - seda nii riigi kui inimese tasandil. Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeriti ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Näitusel olid ka haruldased filmikaadrid näiteks Konstantin Pätsi kõne rahvale, kus ta kutsus inimesi ülesse olla rahulikud ja mitte protsetida, et mitte häirida suurt Venemaad, lisaks sellele olid kõiksugused riidekomplektid, püstolid, mõõgad, skeemid, raamatud, oli kujundatud ühe poisi tuba koos vanaaegsete asjadega jpm. Näitus oli eesti, inglise ja vene keeles. Sellelt näituselt sain väga palju uut informatsiooni, hakkasin mõistma Eesti ajalugu palju paremini. Ma arvan, et selliseid näitusi peaks olema rohkem. Viimane ja võib-olla ka kõige oodatum koht, mida me külastasime, oli Riigikogu.
Selleks, et Riigikogus garderoobist kaugemale saada, oli vaja läbida turvakontroll, mis pakkus meie palju nalja, sest paljud ei saanud sealt ilma piiksumata läbi, mina samuti. Umbes nädal tagasi nägin Reporteri uudistest, kuidas riigikogulased pidasid Riigikogus padjasõda ja ma mõtlesin, et nad on küll lolliks läinud ja et kas meil pole tõesti paremat teha, nüüd olime meie samas seisus ja ma mõistsin, et see padjasõda õigustas end täiesti. Alguses räägiti meile väga lühidalt Eesti ajaloost ja peale seda läks padjasõda Eestlase, Venelaste ja Sakslaste vahel lahti, neid kolme rahvust esindasid antud hetkel meie klassi inimese, see oli tõesti tore ja lõbus. Pärast seda läksime Riigikogu saali, kus peetakse istungeid, meie kahjuks ei saanud all, hääletamispultide taga istuda ja seadusi vastu võtta, mida ma väga oleksin tahtnud (oleksin paljud seadused tühistanud ja uued vastu võtnud), meie olime ajakirjanike rollis. Noormees rääkis meie riigikogulaste tööst ja Riigikogust endast, see kõik oli kuidagi igav, ma lootsin, et saan teada midagi uut ja huvitavat, aga tuleb välja, et mu ühiskonna õpetuse õpetajad on olnud väga tublid ja teinud meile kõik vajaliku selgeks. Riigikogust tulles läksime bussi ja teekond koju läks lahti.
Mina olin väljasõiduga väga rahul, see oli tore, lõbus, informatiivne, ma avastasin, et näiteks ajalugu ei ole võimalik ainult õpiku abiga selgeks saada, selleks on vaja külastada kasvõi näitust ja asjad saavad palju selgemaks ja mõistetavamaks, eriti kui giid või õpetaja seal kõrval räägib. Soome saatkond ja Riigikogu olid samuti külastamisväärilised ja huvitavad.

INGRID: Tallinnas käisime me 3 huvitavas kohas. Esimene koht oli Soome saatkond. Saatkond oli väga uhke ja mulle meeldis seal. Teine koht oli Eesti ajaloomuuseum. Seal oleks võinud mitu tundi olla ja mitte ära tüdineda. Läbi 90 aasta sai väga ruttu käidud. Sinna tahan ma kindlasti kunagi veel minna. Kolmas koht oli riigikogu. Ma olen seal käinud 3 korda iga 2 aasta tagant. Kõik kolm kohta olid väga huvitavad ja harivad. Soome saatkonnast sain ma teada huvitavaid fakte. Sinnagi tahaks ma kunagi tagasi minna. Eriti meeldis mulle saatkonnas üks tuba, mis oli sinise tapeedi ja valge mööbliga. See oli väga lahe tuba. Muidugi olid ka teised ruumid väga ilusad.Eesti ajaloomuuseumis sain ma ka teada huvitavaid fakte. Vanaaegseid asju oli huvitav vaadata. Ka igasugused pildid olid uhked. See oli väga uhke koht ja mulle väga meeldis seal.Riigikogus oli ka väga huvitav. Padjasõda oli väga lahe. Mulle meeldis seal ka veel see, et Teisest maailmasõjast räägiti.Kokkuvõttes oli päev väga huvitav ja ma usun, et kõik jäid väga rahule. Vähemalt mina jäin.

PIIA-MAI: 13. novembril toimus klassiga väljasõit Tallinna. Külastasime Soome saatkonda, Maarjamäe ajaloomuuseumit ja Riigikogu.Soome saatkonnas meeldis mulle väga. Tegemist oli ajaloolise hoonega, kus omal ajal resideerus nii omaniku kui ka üürnikuna Konstantin Pätsi perekond. See hoone oli väga ilus, mitmeid kordi renoveeritud ja põneva ajalooga. Seal on tegutsenud nii raamatukogu kui ka Saksa korrakaitsepolitsei.Edasi viis väljasõit Piritale, Maarjamäele, Eesti ajaloo muuseumi. Muuseum oli väga põnev oma videoklippide ja eksemplaridega. Kõige shokeerivam oli üks väga detailne Postimehe artikkel ühe inimpiinamise kohta II Maailmasõja aegu. Minus tekitas see jälkust, kui lugesin, sest ma poleks eales uskunud, et midagi nii julma on võimalik külma südamega korda saata. Kõge positiivsem oli aga vaadata videoklippe laulvast revolutsioonist, Balti ketist ja muudest selle aja sündmustest. See tegi seest soojaks ja pani ennastki kaasa laulma. Eestlane olen ja eestlaseks jään! :)Maarjamäe ajaloo muuseum oli väga kaasahaarav ja peaaegu oleksimegi end sinna unustanud kui poleks tekkinut kahtlast tunnet, et maja on kuidagi tühjaks jäänud. Siis aga lippasime kiiruga tagasi bussi ja algas sõi Riigikogu poole.Riigikogus tehti meile ebatraditsionaalne ajalootund II Maailmasõjast. Mängisime lahingud läbi padjasõjaga, mind pandi natside poolele. Oli lõbus.

KRISTJAN: Me käisime Tallinnas Soome saatkonnas, riigikogu hoones ja ajaloo muuseumis. Alguses läksime Soome saatkonda, kus saime teada huvitavaid asju selle maja ajaloo kohta ja ka praeguse tegutsemise kohta. Edasi läksime me ajaloo muuseumisse kus nägime igasuguseid huvitavaid esemeid Eesti ajaloost. Seal oli ka igasuguseid filme ja ka Eesti ajaloo kohta küsimused. Siis vahepela läks kõigil kõht tühjaks ja me käisime hesburgeris. Kui jõudsime riigikokku oli seal metallidetektor ja kõike kontrolliti seal. Siis edasi üks mees rääkis meile jällegi Eesti ajaloost natuke ja ka mängiti padjasõda. Edasi me nägime riigikogu saali ja saime igasuguseid huvitavaid fakte teada. Lõpuks kui kõik oli vaadatud siis hakkasime Tartu poole tagasi sõitma. Muidu oli väga tore eriti riigikogu osa.

KASPAR: Reisi pealinna võib lugeda igati kordaläinuks. Oli väga tegus ja meeldejääv päev. Eriti positiivseks tegi hommikul juba see, et väljasõit toimub just neljapäeval - päeval, mil on kõige rohkem tunde ja nädalalõpu väsimus juba üsna suur. Meelelahutus kulub sel hetkel marjaks ära! Sõit oli nagu ikka Tartust-Tallinnasse, mis kestis ligi kaks ja pool tundi. Soome saatkonna maja oli väga ilus, eriti oli ilus just koht, kus maja asus ja ümbruskond. Tore on öelda, et sai järjekordselt Soomet külastatud, sest riigi saatkonna maa pidi ju naabritele kuuluma. Külastus oli meeldiv ja vastuvõtt sõbralik. Samuti oli huvitav kogemus muuseumi külastus, mis oli väga kaasaegne. Muuseum ületas kindlasti minu ootused! Rikkalikuks tegi selle kõiksugused videod, muusika, jutuajamised, mida kuulata ja vaadata sai. Vastata võis lausa viktoriiniküsimustele!Eelnevate asutuste külastamisele ei jäänud sugugi alla ka riigikogus käik. Korrati piltlikult üle sõjad, mida me kõik ajaloo tundides õppinud oleme. Asja tegi loomulikult huvitavaks selle kaasa mängimine. Tegelikult superidee rakendada selliseid meetmeid tulevikus ajalootundides! Nii on ikka põnevam ja kindlasti jääb rohkem meelde. Koolil on veel, kuhu edasi pürgida! :)

MÄRT: 13. novembril käisime terve klassiga Tallinnas. See oli päris tore ekskursioon. Me käisime Soome saatkonnas, Essti Ajaloomuuseumis ja Riigikogus. Kõige huvitavam oli minu arvates Riigikogus. Seal ma sain palju teada Eesti ajaloost ja ka Riigikogu ajaloost. Päris huvitav oli vaadata, milline näeb välja Riigikogu saal ja selle liikmete istekohad. Sain teada ka hulgaliselt informatsiooni Riigikogu liikmete tööpäeva ja selle kohta, mida nad seal teevad. Ka Soome saatkonna külastamine oli vägagi hariv. Eriti palju sain teada saatkonna hoone arhitektuuri ja selle ajaloo kohta, aga ka saadikute töö ja elu kohta. Kõige rohkem aega veetsime muuseumis. Ma sain küll seal omajagu uut teada. Põhilise osa ekspositsioonidest moodustas seal Eesti iseseisvumise väljapanek. Enne esimesse kohta minekut, saime natuke aega vanalinnas ringi jalutada. Vahelduseks oli päris hea mõnes teises linnas peale Tartu käia. Üldiselt olid minu muljed Tallinnast positiivsed ja hea oli ka see, et sai koolist ühe vaba päeva. Muidu oleks pidanud 9 tundi koolis olema ja see on päris väsitav. Kindlasti tahaksin Riigikogu mõni teine kord veel külastada ja päris istungit pealt vaadata. Ka muuseumit võib uuesti külastada, kui sinna uusi ekspositsiooni juurde tuleb.

ANNELI: Käisin 13. novembril klassiga Tallinnas. Külastasime Soome saatkonda, Ajaloo muuseumis näitust "Iseolemise tahe" ja riigikogu hoonet.Soome saatkonnas mulle väga meeldis. See maja oli nii ilus! Väga mulle meeldis ka see mees, kes meile selle maja ajalugu jutustas. Huvitav oli kuulata ja sai palju uut teada.Ajaloo muuseumis mulle nii väga ei meeldinud. Näitus oli minu jaoks igav- ainult pildid ja jutud ja mõned asjad klaaside taga. Neid, mis ei olnud klaasi taga, oleks võinud saada näppida ka. Mina näppisingi ja siis tuli kohe mingi valvur õiendama. Väga ebameeldiv!Riigikogus ei olnud ka sugugi huvitavam. See ajaloonäitus oli aga palju toredam kui ajaloo muuseum, seal sai ikka ise ka teha ja vaadata ja näputada. Olen ka varem riigikogus käinud ja seega see ei kütkestanud mind eriti.Üldiselt ei olnud Tallinnas käigul väga viga, aga ega see midagi suurejoonelist ka ei olnud!

SILVA: Alustasime oma teekonda Tallinnasse hommikul vara, juba enne 8-at. Buss sõidutas meid Toompeale, kuna seal paiknes Soome suursaatkod. Alustasimegi oma päeva Soome saatkonnast. Saatkonnamaja oli väga kena ja suur, tegelikult oli see väga vana maja, ehitatud umbes 1851 aastal aga seal on tehtud põhjalikku kapitaalremonti. Ruumid olid sisustatud nii kaasaegse kui ka antiikse mööbliga ning kui me aknast välja vaatasime, siis avanes suurepärane vaade all-linnale. Saatkonna kompleksi kuuluvad siis kantselei, konsulaat ning suursaadiku residents. Saatkonna tööst ja tegemistest jutustasid meile üks mees ja naine, kui ma ei eksi, siis oli naise nimeks Arja Korhonen, kuigi ta oli soomlane, rääkis ta väga soravalt eesti keelt; ja nagu välja tuli siis kõik saatkonna töötajad räägivad nii rohkemal kui vähemal määral eesti keelt, st. õpivad seda hoolega. Soome ja eesti rahvas on alati olnud teineteisele lähedased mitmes mõttes ning Soome suursaatkond Tallinnas on valmis andma oma panuse Soome ja Eesti vaheliste suhete arendamisse vastastikuse austuse ja üksteiselt õppimise vaimus. Kõik küsimused küsitud ja huvitav ringkäik saatkonna ruumides tehtud siis suundusime bussiga Eesti Ajaloomuuseumi. Näitus andis ülevaate Eesti ajaloost alates 1917. aastast kuni pöördeliste sündmusteni 1980. aastate lõpus-1990.aastate alguses. Näitus oli huvitavalt üles pandud-seega ei olnud see igav. Seal oli pajlu ruume-erinevates ruumides olid erinevate sündmuste ja aastate eksponaate, helisalvestisi, videolõike, pilte, kirju, riideid, asju. See oligi huvitav, et lisaks ohtratele fotomaterjalidele näidati ka unikaalseid ajaloolise tähtsusega esmeid. Ajaloohuvilisest inimesele on selline muuseum lausa kohustuslik, aga kindlasti annab see palju juurde ka lihtsale eestlasele, kes ajaloost mitte midagi ei taipa.
Viimaseks külastuseks jäi meile Riigikogu. Olen seal käinud eelnevalt kaks korda, aga ikkagi seekordne külastus oli kõige omapärasem. Riigikogusse sisenedes kontrolliti meid kõiki loomulikult läbi, ja siis suundusime trepist alla ja hakkasime ‑padjasõda mängima. Üks onu jutustas meile detailselt ajaloost, et kinnituksid meie teadmised veelgi rohkem ning et asi mängulisemaks muuta,anti meile pähe mütsid ja kätte padjad ja sõda sai alata. Riigikogus saime siis natuke jalgu puhata, istudes riigikogulaste pinkidel. Seal istudes panin tähele,et ruumikujundust läbivad kõikjal trepikäsipuudel, seintel ja lae all abstraktsed sakilised motiivid-ja seda mitte ilmaasjata-selline muster pidavat sümboliseerima demokraatiat.
Reis läks igati korda ning üldiselt jäi kõigest väga positiivne mulje, sellised õppereisid on alati oodatud.

SILJA: 13. novembril leidis aset midagi ebatavalist, pääsesime masendavast koolirutiinist ja käisime pealinnas. Külastasime Soome saatkonda, Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu. Olgugi, et ärgata tuli jubevara, jõudsime kohale piisava ajavaruga ning jõudsime ennem Soome saatkonda Tallinna vanalinnas ringi jalutada. Lisaks ilusale vanalinnale nägin päris mitut tähtsat autot, mille küljes lehvis välismaa lipp.
Soome saatkond oli tõsiselt uhke ja väga stiilse sisekujundusega. Kõige rohkem meeldis mulle ühes toas olev tumesinisel põhjal tapeet, mis kaugelt paistis nagu samet ja söögisaalis olevad lühtrid olid ka päris ilusad. Isegi see jäi meelde, et need olid kaua aega ajalehtedesse pakitult kuskil pööningul pappkastides seisnud. Kahju, et sinna ruumi ei pääsenud, kus klaaspõranda all olid vanad trepid ja käigud.
Peale Soome saatkonda külastasime juba eespool mainitud Eesti Ajaloomuuseumi. Üks asi on kindel, teine korrus oli kohutavalt kirju: seinad olid täis igasuguseid fakte ja vitriine. Minule meeldisid need „teemanurgad“ , kus oli kujutatud nt vanaaegset elamut, mingisugust kohvikut või söögituba, ohvitseri kabinetti ja sellist tuba, kus elasid meie emad-isad. Vahva oli näha ka nt neid aparaate, mida juuksurid vanasti kasutasid. Siiski, vaieldamatuks lemmikuks oli kaasaegne fotonäitus. Seal oli foto ühe raamatu esimese peatüki esimesest leheküljest ja mind valdas äratundmisrõõm, tegemist oli raamatuga „Kuristik rukkis“, mis on 12. klassi kohustuslikus kirjanduses. Üks äge pilt kujutas endast seda, kuidas koer ajas „oma asju“ ja kass vaatas eemalt pealt. Tegelikult, ilusaid ja vahvaid fotosid oli seal palju, kindlasti soovitan kõigil seda näitust vaatama minna.
Viimasena käisime Riigikogus ja see oli ikka üle kõige! Turvaväravad piiksusid umbes poole klassi peale, kuid mõlemad õpetajad said puhtalt läbi... Peale turvakontrolli kõndisime mööda igasuguseid treppe ja koridore ning lõpuks jõudsime järgmisesse „ajalootundi“, kus sai padjasõda pidada ja kapsaid jaotada. Muide, need kapsad nägid päris ehtsad välja, natukene pehmed olid, aga pole hullu. Peale mängimist läksime Riigikogu istungisaali, kus istusime ajakirjanike rõdul ja kuulsime nii mõndagi huvitavat. Kõige viimasena külastasime ajakirjanike fuajeed ja saime jälile saladusele, kuidas poliitikud üksteistele vastuseid ette sositavad.
Tore päev, kõik kohad olid omamoodi huvitavad. Nüüd jääb veel õpetajatele visadust ja fantaasiat soovida, et nad meile uued ja põnevad kohad välja otsiksid, kuhu minna.

ANDRA: Mulle meeldis see väljasõit väga. Sellepärast, et päris ausalt ma polnud käinudki nendes kohtades. Riigikogus olin aga nii põhjalikku ülevaadet sellest ma veel saanud polnud... Riigikogus saime me veel mängida ajaloolisi mänge ,mis tegi seal käigu väga põnevaks ..
Soome saatkonnas oli huvitav sellepärast ,et seal räägiti meile selle maja ajaloost (mis muuseas oli üsna värvikas). Üldse oli seal saatkonnas kõik imeilus. Kõik oli sinine ja kuldne ja valge. Väga ilus kooslus minu arvates :) . Saatkonnast avanes veel väga ilus vaade Tallinnale.
Ajaloo muuseum tundus esmapilgul juba tondiloss. Sisse minnes oli kõik aga väga kaasaegne ja huvitav. Näitus oli üles ehitatud väga hästi ja arusaadavalt. Osad asjad olid seal ikka päris naljakad. Näiteks vanad lokitangid või lapsevanker ,mis nägi välja nagu mingisugune piinamisriist :D
Mina jäin selle väljasõiduge väga rahule :) Loodan ,et selliseid tuleb veel :)

EESI: Neljapäev....varajane tõusmine ja tore seltskond on see, mis jääb meelde ja väärib meenutamist.Soome saatkond, mis oli meie esimene sihtkoht, jättis mulle väga hea ja suursuguse mulje. Saime teada maja ajaloost ja inimeste tegemistest, kes seal töötasid. Eriti tore oli pärast pikka seismist majas väike ringkäik teha-tundus, et see meeldis kõigile, ka pilte sai tehtud.Järgmine peatus oli Eesti ajaloomuuseum, millest ma varem kuulnudki polnud. Ka see käik oli omamoodi elemus, (kuigi ma eriti süveneda ei viitsinud). Muuseumist jäid mulle meelde väike fotonurk, Nõukogudeaegne tuba ja värvilised kastikesed, mille sees paiknesid ajalugu puudutavad vastused. Ringi vaadates oli väike ärevus sees, sest oli ju teada, et järgmine peatus on Riigikogu, seda ootasin ma kõige enam. Ja nii võetigi meid seal vastu rollimänguga, mis kujutas endast "padjasõda" eesti ja tema vaenlaste (Saksamaa, Venemaa) vahel. See oli hästi tore ja mänguline. Ja juba me istusimegi Riigikogu saalis ajakirjanike rõdul, lülitasime sisse lambid ja kuulasime, mida meile räägiti. Ka saime teada, kus keegi istub ja milline on riigikogulast töö. Viimasena tutvusime "rääkiva" seinaga. Väga-väga tore päev oli, kahju, et kool läbi hakkab saama ja selliste ürituste korraldamine raskeka muutub.

KARL: 13.nov. varahommikul 7.30 startisime klassiga sõiduks Talliannasse.Sõit kulges rahulikult,kell ju oli väga varajane.Kui hiljem rahvas elavnes ja kogu buss täitus tüdrukute kiljumise ja poiste naeruga. Tallinasse jõudsime umbes pool üksteist, oligi viimane aeg ennast värske mere õhuga karastada, bussi õhk oli juba liialt paks ja ebameeldiv. Kohale jõudes oli meil pooltundi aega,mil meid Soome saatkond lasti. Loomulikult leidsime viisi kuidas aega veeta.Imetlesime Tallinna paroraami ja jõlkuseme Toompeal. Viimaks, kui meid saatkonda lasti olid kõik külmast kanged ja põsed punased.Saatkonnas räägiti meile põgusalt maja ajaloost ja näidati mõningaid saatkonna ruume.Saatkonna ekskursiooni lõppedes suundusime Eesti ajaloomuuseumisse. Isiklikult meeldis muuseum väga. Väga huvitavad eksponaadid ja harivad videolõigud iga ajajärgu kohta. Kella kolmeks suundusime tagasi Toompeale,et minna Riigikokku. Kohale jõudes läbisime põhjaliku turvakontrolli,mille kõik edukalt läbisid. Ekskursiooni käigus tegime läbi väga huvitava ja lõbusa Padjasõja, Vabadussõja temaatikal. Loomulikult olin mina eestlaste esirinnas:D.Peale sõda suundusime Riigikogu saali,kus meile tutvustati põguslt maja ja Eesti valitsuse ajalugu ja üleüldist Riigikogu tegevust. Peale seda suundusime tagasi bussi ja sõit kodu poole algas.

MARTIN: Tallinnasse minek toimus 13. novembril. Väljasõit oli ebainimlikult vara hommikul, kuskil poole kaheksa paiku. Kohale jõudsime me aga kiiresti (kuskil 2 tunniga) ja ennem esimese sihtpunkti, Soome saatkonna külastamist, jagati meile tunnikene vabaaeg, et Toompeal ümbrusega tutvuda. Ümbruskonnaga tutvumiseks aega ei jäänud , sest kõhud olid juba tühjad ja otsisime paaniliselt söögikohta taga, kuid kuskilt söögipoolist meil leida ei õnnestunud selle natukese aja jooksul. Saatkonnas tutvustati meile hoone ajalugu ja räägiti töökorraldusest ning hiljem lasti omapäi ruumides ringi liikuda aga ausalt öeldes seal väga midagi vaadata ei olnud.
Järgmisena suundusime me Eesti ajaloo muuseumisse ning jätkuvalt olid meil kõhud tühjad. Muuseum ise oli aga väga modernne ja huvitav ning tegevust jätkus (JMKE kuulamisest kuni Egipti reklaamideni). Kui kõht poleks nii tühi olnud, siis oleks võinud seal muuseumis vabalt terve päeva ära veeta aga kahjuks oli olukord teistsugune.
Päeva tipphetkeks oli kindlasti Nordic Center’i külastamine, kus meil õnnestus lõpuks sooja toitu süüa. Jumalale tänu Hessburgeri loomise eest. Kõhud täis, sai edasi liikuda (või õigemini tagasi) Toompeale Riigikogu hoonesse.
Peale edukat turvakontrolli läbimist, mis võttis aega ome 10 – 15 minutit, võiski tuur alata Ajastusega meil vedas, sest samal ajal oli seal üleval ka väike Eesti ajalugu tutvustav näitus. Tunnikene sai tegeldud padjasõjaga ja erakondliku propagandaga levitamisega, kuni meil tuli edasi liikuda. Istungisaali rõdul tutvustati meile Riigikogu päevaplaani ja tegevus kava, kuid üldiselt räägiti üllatavalt vähe. Põnevaks kohaks olid kindlasti istungisaali uste ees asuvad võlvid, kus oli võimalik vastaspool asuva inimesega suhelda sositades.
Peale seda, kui kõik poisid ja tüdrukud olid teinud mälestusväärse külastuse Riigikogu vetsu, algas sõit kodu poole, kuhu kõik jõudsid ka õnnelikult kohale (vist).
Sõit möödus lõbusas meeleolus ja kindlasti võiks varsti jälle korraldada mõne sarnase väljasõidu, sest õppida on võimalik klassireisilt rohkem, kui koolipingi taga magades.

maanantai 10. marraskuuta 2008

Réka Aarnos õpetab kõnekeelt

7. novembril õpetas 11. klassis soome keel Réka Aarnos Helsingist. Kuulati "Sir Elwoodin hiljaiset värit" laulu "Älä mee" , täideti lünki tekstis ja õpetaja rääkis konkreetsete näidete abil, kuidas soome kõnekeel erineb kirjakeelest. Réka Aarnos on soome kui teise keele õpetaja ja oli koos kolme kaaslasega Tartus, et esineda Eesti soome keele õpetajate sügiskoolitusel. Réka on rahvuselt ungarlane, kes elab pärast ülikooliõpinguid Soomes ja õpetab soome keelt. Ka eesti keelt räägib ta üsna hästi ja ülikoolis õppis tegelikult üldse inglise filoloogiks.

sunnuntai 2. marraskuuta 2008

Mis see on?



Õige vastus - niisuguse märksõnakaardi tegi masin meie ajaveebist. Vt ka http://www.wordle.net/gallery/wrdl/283831/TFGjaSoome

tiistai 14. lokakuuta 2008

Kivi päev

10. oktoobril käisime A. Kivi päeval. Varasematel aastatel ma seal käinud ei ole. Üldmulje oli väga hea.
Seal olime abiks registreerimisel, mis oli minu jaoks uudne kogemus :). Oleks teinekordki abiks.
Registreerimisel jagasime kõigile ümbrikud, mille peal oli rühma nimi, kus toimus hilisem tegevus.
Pärast registreerimist suundusime edasi M. Reiniku uude koolimajja. Peaks mainima, et seal olid väga ilusad ruumid.
Seal kuulasime TÜ Soome keele lektori loengut eestlastest ja soomlastest. Sain teada palju uut ja huvitavat. Pärast toimus loengu põhjal viktoriin, mille võtis Eerode rühm.

Pärast loengut läksime sööma. Toit oli väga hea.

Edasine tegevus toimus rühmades. Mina sattusin Simeoni rühma , mis tegeles näitlemisega. Tegime igasugu huvitavat ja lõpuks etendasime väikse etüüdi Kevadest. Ma loodan, et kõigile meeldis.

Kokkuvõttes oli väga tore päev ja ma ei kahetse , et ma seal käisin :).

Kairi

AleXXXis Kivi Päev

Minu päev algas koolis, enne jalutust keeldusime õpetaja Helja pakutud variandist meid autoga kohale viia, Audi A4 1.6 valge bensukaga oleks ta pidanud tegema kolm tiiru, ning bensiin oli kallis veel too päev, siis võtsime jalad tagumiku alt välja ja hakkasime astuma. Kohale jõudes saime ilusad ümbrikud täis raamatuid ning läksime allakorrusele sööma. Söödud - joodud läksime tagasi ülesse kus istusime natukene aega ning nautisime õpilase Ragnar Pärni iPod Nano-t. Loengu alguses tutvusime teiste koolidega, oli palju ägedaid nägusid, siis tuli ehe soomlane kes rääkis meile Soome seost Eestiga. Pärast soomlase pikka loengut tegime viktoriini, mille me kaotasime, ning siis läksime sööma teise majja. Tagasi tulles nägime tuttavaid nägusid keda sai tervitatud, siis jagunesime klassidesse. Hilinesime Mihkliga natuke enda gruppi tundi ning palusime vabandust ja kuulasime. Teada saime, et ülesandeks on paaridesse jaguda loosi põhjal ning seejärel joonistada või kujundada pilt Soomest, ning sellega seonduvast. Mina sain paari Suure-Jaanist pärit Mihkliga, kellel oli tore huumorisoon ning mõistis ka nalja teha, pilti valmistasime suure tähelepanuga kasutades kõiki enda oskusi ning tulemusega olime mõlemad ülirahul. Lõpuks oli aeg minul ja Mihkel Albrel lahkuda, jätsin hüvasti õpetaja ja teiste õpilastega ning jalutasime päiksepaistele vastu.

aa kauri passatit nägime ka!




chRiStIaN

A.Kivi

Reede hommikul nühkisime me kaks tundi koolipinke ja siis rallisime Helja Kirberiga Soome Instituuti. Asusime siis kohe tööpostile, nimelt aitasime me registeerimislaua juures. Vahepeal tegime me keset rasket tööd väikse söögipausi ja registeerimine jätkus täie hooga edasi. Enne 11 seatsime sammud Mart Reiniku uude majja. Kool oli ilus. Avamine toimus suures auditooriumis, mis oli meie kab.100 võrreldes ikka tohutu. Seal toimus tutvustamine, siis Soome keele lektori loeng ja viktoriin. Saanud targemaks läksime me tipatapa Reiniku vanasse hoonesse enda kõhtusid täitma. Söögiga jäime rahule. Meie meelehärmiks pidime me peale sööki Karlova Gümnaasiumisse minema, kuna meie rühmatund toimus seal. Tee ei tundunudki üheskoos väga pikk ja õige varsti laulsime me juba Karlova ajaloo klassis soome keelseid laule.Üks oli Soome rahvalaul ja teine oli mingi poliitiku kirjutatud sõnadel poplaul.Meie Aapo rühm õppis kiiresti ja õigepea olid meil laulud selged. Kahjuks pärast ma lõpetamisele ei saanud jääda, sest pidin kähku koju minema ja ära sõitma. Jäin päevaga rahule ja loodan, et külastame Kivi päeva ka järgmine aasta.

Marike:)

Aleksis Kivi päev

Aleksis Kivi päev toimus 10.oktoobril Soome instituudis. Selle päeva korraldamine on saanud traditsiooniks, igal aastal erikohas, seekord oli järg Tartu käes.Ma käisin sel üritusel esimest korda. Päev oli huvitav. Aga 10.okt seepärast ,et siis sündis Aleksis Kivi
Päev algas. Registreerimine timus Soome insituudis koos väike kohvilauaga. Sealt edasi suunuduti Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi uude hoonesse.
Kogu üritus algas osavõttjate tutvuistamisega. Meie koolil, Tartu Forseliuse Gümnaasiumil, oli ettevalmistatud luulekava. Minule isiklikult meeldis Tartu Tamme Gümnaasiumi etteaste, nemad esitasid mõtteta dialoogi. Hoolimatta nulltekstis oli see väga tähelepanuväärne ja meelt köitev. Edasi algas loeng ülikooli moodi, rääkima oli tulnud Tartu Ülikooli õppejõud, kes ise oli soomlane. Ome ettekande tegid ka Tartu Ülikooli tundengid, kelle erialaks oli soome keele õppimine. Aga et kogu loeng mööda külgi alla ei jookseks, siis korraldati viktoriin. Peale seda rühmatööd mingi Tartu Mart Reioniku Gümnaasiumi vanasse hoonesse lõunale. Seal lõppeski minu jaoks see päev. Kindlasti võimaluse korral võtan osa ka järgmine aasta. :)

Alexis Kivi Päev

Päev algas koolis. Veetsin seal 2 tundi ja siis seadsin sammud Mihkli ja Christianiga Soome Keele Instituuti. Tegime pattu ka tee peal. Jõudsime kohale, panime ennast kirja ja kostitasime ennast väikse kringli ja kohviga. Ootasime natuke ja liikusime siis Mart Reiniku Gümnaasiumisse. Seal oli meil suur loeng mida pidas Ülikooli lektor ja enamus õpetajad võtsid ka sõna. Tegime siis väikese pausi ja käisime vanas Mart Reiniku majas söömas. Söök oli hea. Pärast seda siis tegime veel pattu ja suundusime tagasi Mart Reiniku Gümnaasiumi. Meid jaotati laiali erinevatsse klassidesse. Mina sattusin üsna kahtlasesse klassi. Tegu oli täpselt nagu meil TFG-s Teatriõpetusega imo(in my opinion) . Seal oli meil kaks juhendajat . Ühe nime ma ei mäleta ja teise nimi oli Sampo. Ta oli soomlane igatahes. Tegelesime siis kõvasti emotsioonide ja etüüdidega ja lõpuks tehti rühm pooleks 5:5 ja sis pidime etüüdi tegema. Etüüdid tehtud ja sammud tagasi Soome Keele Instituudi poole. Seal sai veel ennast kringliga ja teega ennast kostitada ja siis hakkasid kõik ette näitama , mida nad Soome kultuuri kohta õppisid ja teada said. Mina pidin esinema näidendis aga see oli puhtalt improvisatsioon ja see tuli meil ülltavalt hästi välja. Saime isegi šokolaadi. Üldiselt oli väga tore päev ja jäin rahule = ) '

RaGnAr aka Komma

Kivi päev

Tõusin reede hommikul kell 6.55, nagu tavaliselt. Tegin oma hommikused toimingud ära ning asusin kooli poole. Kell 8.00 algas meil matemaatika, kus kordasime kolmapäevaseks kontrolltööks, 15 minutit saime niisama istuda. Järgmisena oli eesti keel, kus oli kardetuim kontrolltöö sellel nädalal, kokku-lahkukirjutamine, mida ma enda teada eriti ei oska - vajab harjutamist veel.Kui töö tehtud, asusime mõne klassikaaslasega kooli ette meie klassijuhatajat ootama, et edasi minna Kivi päevale. Meie, tüdrukud, saime õpetaja Kirberi valge Audiga otse Soome Instituudi kõrvale, haah, poisid pidid jalutama :). Läksime majja sisse, ning alles siis sain teada, et meie klass on siis registratuuris, kus õpilased, õpetajad, tudengid ja õppejõud pidid oma nime ning allkirja andma, vastutasuks sellele said nad ühe ümbriku (seal sees oli igalühel isesugune materjal). Kui kõik olid registreeritud, läksime Mart Reiniku Gümnaasiumi uude majja, auditooriumi, kus soome keele lektor pidas meile loengu, selle põhjal tehti ka meile väike viktoriin. Edasi liikusime Reiniku vanasse koolimajja, kus toimus lõunasöök, väga maitsev toit oli kusjuures. Kuna ka mina sain sellise ümbriku, siis minu ülesandeks oli minna Tartu Karlova Gümnaasiumisse soome keelseid laule laulma. Meie Marikesega siis nuputasime millist teedpidi on kõige lühem minna, sest teised meie rühmakaaslased (unustasin mainida, et iga ümbriku peal oli rühma nimi, meie kuulusime Marikesega AAPO'de hulka) olid teistest linnadest, ka oli kaasas meil soomlanna kelle nimi oli Heidi. Karlovasse jõudes otsisime klassi ülesse ning asusime rõõmsalt laulma. Päris raske oli kuid me saime hakkama, toredad laulud olid samuti. Kahjuks lõpetamisele me ei jõudnudki, pidime Marikesega ruttu bussipeale jooksma, hiljem oleks bussist maha jäänud ja ei olekski koju jõudnud. Meil on muide ühine kodutee :)
Kokkuvõttes oli päris tore päev, sain kõvasti oma soome keele hääldust lihvida :)

Liina ;)

Kivi päev

Kivi päev oli minujaoks väga omapärane ja huvitav üritus. Sai kuulda huvitavate inimeste loenguid ning näha lõbusaid soomekeelseid esinemisi. Meid kostitati Mart reiniku nimelises gümnaasiumis, kus anti meile ka väga hästi süüa. Olid ka töötoad, kus sai joonistada ilusaid pildikesi ja tutvuda uute huvitavate inimestega. Toimus ka viktoriin, mida minu võistkond kahjuks ei võitnud. Üldiselt olen päevaga väga rahul ja kindlasti külastan Kivi päeva ka järgmine aasta. :)




Mihkel Albre

Aleksis Kivi päev Tartus

Reedel, 10.10 peale teist tundi seadsime sammud Soome Intsituudi poole. Õigupoolest tüdrukud said autoga ja poisid pidid jalutama. :) Kuni kella 11ni oli meie ülesandeks registreerimislauas vastu võta külalised ja neile anda pisike mapp ning kaasa sai ka Soome Instituudi hariliku. Seal sees leidus nii mõndagi huvitavat, näiteks brošüür mis tutvustas Soome kultuuri ja tavasid. Minu ülesandeks oli külalistel lasta endal nimesildid kirjutada, et meil nimed omavahel paremini meelde jääks. Külalisi oli tulnud üle Eesti, oli ka üliõpilasi nii Tallinnast kui ka Tartust. Väike üllatus ootas kõiki keldris kuhu pandi joped, kõrval ruumis asus väike söögisaal kus sai ennast turgutada kohvi ja saiakestega. :) Kui kell oli 11.15 tikusunud, läksime Kõik koos Mart Reiniku gümnaasiumi uude majja. Väike ärevus oli sees, sest see maja on uus ja kõik räägivad sellest. Loomulikult jättis see väga hea mulje, kõik oli uus ja hästi sisustatud. Seal on päris karm kord, olemas peavad olema vahetusjalanõud ja mainin ka selle ära et selle kooli õpilased saavad majas ringi liikuda ainult kiipkaartidega. Panime oma joped ja asjad ruumidesse ära, anti ka sinised sussid jalga et me oma poriste jalgadega uusi ruume ja põrandaid ära ei määriks ning siis läksime suurde auditooriumi kuhu me ära mahutsime ja ruumi jäi tegelikult ülegi. Algus oli päris igav, kuid eriti põnevaks läks siis kui Tartu koolid hakkasid ennast tutvustama. Tutvustati enamasti soome keeles või oli kuidagi seotud sellega. Kõige enam meeldis mulle Tamme gümnaasiumi ja Reiniku gümnaasiumi esitlus. Peale seda räägiti meile eelmistest aastatest, kuidas üritused kulgenud on seoses selle päevaga. Meile tehti ka pisike viktoriin räägitu põhjal, samal ajal sai tutvuda ka oma rühma liikmetega. Siis oli kell saamas juba nii palju et sai minna Reiniku vana maja sööklasse sööma, kuid sinna ma kahjuks ei jõudnud. Ja kahjuks jäin ilma ka teistest sündmustest mis toimusid peale söömist. Aga ma usun kindlasti et väga tore oli , sest see seltskond ja ürituse sündmused jätsid juba väga hea mulje mulle :) järgmine aasta olen kindlasti lõpuni.

Maarja.

sunnuntai 12. lokakuuta 2008

Aleksis Kivi päev Tartus

10. oktoobril 2008 toimus Tartus VIII Aleksis Kivi päev.


tiistai 13. toukokuuta 2008

Forssalased Tartus

8.-10.5 olid Tartus külas projektipartnerid Forssa Lütseumist.
Vaata fotosid

sunnuntai 4. toukokuuta 2008

Karl Suure Euroopa noorteauhind Aachenis


Karl Suure Euroopa noorteauhind (European Charlemagne Youth Prize in Aachen, http://www.e-adagio.eu/cyp/CYPintro_et.html ) antakse projektidele, millega edendatakse mõistmist Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, arendatakse ühtset Euroopa identiteeti ja integratsiooni, mis on eeskujuks Euroopas elavatele noortele ja mille abil juhitakse tähelepanu konkreetsetele näidetele ühise kogukonnana elavatest eurooplastest.
Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Soome Forssa Lütseumi projekt „Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil“ (http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/ ) võitis Eesti riigisisese vooru ja nii sai üks projektis osalenud õpilane võimaluse sõita Aachenisse lõputseremooniale.

Aachenisse olid kokku tulnud noored üle kogu Euroopa, kes olid võitnud oma maal korraldatud võistluse. Kohal oli 27 riigi esindajad vanuses 16-25. Kahe kohal viibitud päeva jooksul sai kogeda nii mõndagi. Esimesel päeval oli auhinnatseremoonia, kus kuulutati välja 3 parimat. Esimese koha sai Ungari, teise Suur-Britannia ja kolmanda Kreeka. Pärast autasustamist oli meile korraldatud pidu. Väga huvitav oli see, kuidas kõik erinevad rahvused tantsisid koos "Macarenat" ja "Asereje´d“.

Järgmine päev hakkas linnaekskursiooniga. Kõige huvitavamad olid ehk Aacheni katedraal ja Aacheni kuulus vesi, mis maitses ja lõhnas nagu halvaks läinud muna. Õhtul toimus kohtumine Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga, kuhu oli kohale tulnud palju noori üle linna. Kuna see toimus saksa keeles, siis kahjuks ei saanud palju aru, aga peamiselt räägiti muredest ja probleemidest Saksamaal. Õhtul osalesime Charlemagne Prize Open Air Festival´il. Seal esinesid tantsugrupid ja bändid. Angela Merkel tuli sinnagi kõnet pidama.
Saksamaal oli see üritus tähtsal kohal, sest me olime paljudes uudistes ja ajalehtedes. Kaks Aachenis veedetud päeva olid väga toredad. Need panid väärika punkti meie rahvusvahelisele projektile ja andsid mulle palju uusi tuttavaid kogu Euroopast.

Andra Namm
Vaata ka Euroopa Parlamendi infobüroo pressiteadet

torstai 20. maaliskuuta 2008

Bukarestis eTwinningu aastakonverentsil

14.-16. märts toimus Bukarestis programmi "Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning" aastakonverents.

Vaata täpsemalt siit

Rumeenia rahvakunst

maanantai 25. helmikuuta 2008

Forssas ja Helsingis 2008. aasta veebruaris

Mida Forssas ja Helsingis tehti?
18.2
- Tutvumine Forssa linna vaatamisväärsustega ajalooõpetaja Jari Isotalo juhtimisel
- Filmiseminar Forssa Lütseumis: 1) film "Populäärimusiikkia Vittulanjänkältä", 2) rühmatööd 1
- Kirjandusseminar - rühmatööd 2 (NB! kirjanike nimedelt lingid) loetud teoste põhjal
- Ühine õhtusöök restoranis "Villa"

19.2
- Koolitundide külastamine
- Filmiseminar: 1) film "Ristumine peateega", 2) rühmatööd 3
- Tutvumine Soome vanima kinomajaga - "Elävien kuvien teatteri"

20.2
- Soome rahvusringhäälingu YLE külastamine - tutvumine televisioonimajaga (Tuotantotalo) ja raadiojaamaga Radio Peili, mille alla kuulub ka Selkouutiset toimetus











Õpetaja Piia Leppä FOTOD

MAARJA:
Minnes sõitsime peaaegu paadiga:D, väga väike laev oli. Aga õnneks jõudsime kohale. Hotell oli korralik ja söögid tavalised. (Hotelli kõrval oli ülihea pitsaresto). Hotellis oli minu voodis isegi wifi (mis oli väga rõõmustav:D). Järgmisel päeval kohtusime soomlastega. Väga põnev oli kohtuda inimesega, kellega oled suhelnud, aga mitte kunagi näinud. Anne oli tore, aga tal oli liiga palju enda tegemisi ja me ei saanud väga suhelda. Aga Kristeli soomlane oli tore :D. Soome film oli hea, aga Eesti oma oleks võinud olla mõni teine. Mulle meeldis, et seal ei olnud lärmavat koolikella, selline süsteem võiks meil ka olla (igas klassis on ju seieritega kellad). Ja puhketoad on neil ka olemas. Üks veidramaid asju oli talvel rattaga kooli käimine. Aga see oli ilmselt tingitud väiksest linnast. Viimasel päeval YLE's käia oli vist kõige põnevam. Suur au oli seal igal pool ringi käia ja näha, mida iga inimene ei näe. Ja mõlemad onud olid väga toredad ja sõbralikud. Kõige kihvtim oli suur ladu, kus oli vist kõike. Toitu, nõusid, köök, riided, puidutöökoda ja veel meeletult träna. Tagasitee oli ka tore, sest laev oli täitsa OK. Väga tore reis oli :)

ESTER:
Soome reis oli super! Kui alguses kartsin,et soomlased on väga passiivsed, siis tegelikult ei olnud nad seda üldsegi. Minu ja Mari soomlane, Ina, oli veel eriti tore ja sõbralik :) Soome reis jäi meelde mitme asja pärast. Kindlasti oli üheks toredaks asjaks YLE külastus. Kogu see kompleks oli nii suur ja huvitav. Seal töötades ei mööduks vist ühtegi igavat päeva :) Need hoidlad täis rekvisiite ja riideid olid unustamatud. Kahju ainult, et ei saanud näha ka masinate ladu. See oleks olnud midagi ainulaadset.
Soome filmi vaatamine oli üks neid asju, mis ära ehmatas. See film oli kuidagi nii teistsugune. Isegi soomlased ütlesid,et see ei ole üldse tüüpiline soome film. Eks see vist sellepärast,et raamatu kirjutas rootslane :D Forssa linn oli nii teistsugune võrreldes Tartuga. Kohe oli näha, et see oli kunagi olnud tööstuslinn. Mulle oleks meeldinud, kui kogu linna majad ja ehitised oleksid olnud punastest tellistest. Kuna ma polnud varem soomlastega nii suhelnud, arvasin, et nad on sellised ülbed ja mitte eriti sõbralikud. Tuli välja, et ma eksisin sügavalt. Nad kõik olid nii toredad ja abivalmid. Varem arvasin, et ainult sakslased on hästi sõbralik ja lahke rahvas, aga tuleb välja, et meie naabridki on väga toredad :)
Tegelikult meeldis mulle väga soome koolikorraldus. See, et neil on valikuvõimalus, millele nad gümnaasiumis keskenduda tahavad, on minu meelest midagi, mis võiks Eestiski olla. Õpetajatega suhtlevad nad samuti nii vabalt. Neil on isegi direktorile hüüdnimi, mida nad võivad vabalt kasutada. Ja mis kõige parem. Neil on koolis puhkeruumid, kus tundide vahepeal magada, juttu ajada, süüa või midagi muud teha. Naljakas on see, et neil puudub koolikell. Nad lähevad ise kindlaks ajaks klassi. See oleks minu jaoks küll väga harjumatu :)Tegelikult on kahju,et uuesti Soome ei saa minna. Ega muud üle ei jää, kui oodata millal soomlased Eestisse tulevad :)

HELINA:
Enne reisi oli ootusärevus suur, et kuidas ja mis saama hakkab jne.. ning ma lihtsalt ei jõudnud oodata, millal me Tallinnast laevaga sõitma hakkame. No laevasõit sinna oli kuidagi pikk , sest polnud võimalust korralikult olla, aga Helsingisse jõudes kadus uni ja ma ei uskunud, et me võiks kohal olla. Pärast tunniajast bussiga sõitu olime me lõpuks hotellis, mis oli väga lahe ja ilus. Toad olid ilusad ja mugavad, pm oli olemas kõik vajalik ja kui meie toas polnud, siis kellegi teise toas ikka oli.
Forssa linna peal ringi käies oli kõik nagu uudistamist väärt, see linnavalitsus ja vanad tehasehooned ja isegi Forssa Lütseum. See polnud nagu tavaline Eesti kool, vaid oli teistmoodi, alustuseks nende õpisüsteem, see, et neil ei olnud kella, mis alustaks või lõpetaks tunni, neil oli ülimugav puhkeruum, neil oli tasuta lõunad jne :D. Vahepeal tekkis lausa tahtmine ise sinna kooli õppima minna.
Soomlased olid väga toredad ning sõbralikud, koostöö sujus. Reis oli väga meeldejääv ja tore, palju positiivseid muljed. Mulle väga meeldis see käik ja ma oleksin kahetsenud, kui ma poleks läinud. Sest tõesti nii väikse raha eest oli see Super, iga kell läheks tagasi . :)


KÄTLIN:
Loomulikult oli reis ju suprlahe. Väga huvitav oli näha, milline koolielu ja -süsteem Soomes on. Näha, millised on Soome õpilased ja nendega tuttavaks saada.:) See linn, kus olime, oli ikka paras väike küll, igale poole 5 minti, see oli mõnus.:D Hotell oli muidu väga okei, ainult natuke kitsas oli meil toas ja telekapaigutus oli halvim üldse.:D Aga tegemistest. Filme oli tore vaadata, kuigi see Soome film mulle ikka üldse ei meeldinud. Kõige rohkem meeldis mulle kindlasti YLE tele-ja raadiomaja külastamine. Nii huvitav oli käia seal tagaruumides ning vaadata neid suuri stuudioid... jaa kõik olid nii sõbralikud seal. :)See tegi selle reisi ka muidugi veel toredamaks, et me seal NII toreda õpetajaga käisime, kes oma naljadega kogu aeg kõigi tuju üleval hoidis.:D SUPER!

ANDRA:
Tohutult tore ja hariv reis oli. Väga huvitav oli vaadata kahte erineva maa filmi ja neid siis hiljem võrrelda. Pean tunnistama, et Soome film meeldis mulle rohkem, seal oli mõte sees, Eesti oma oli aga nagu muinasjutt. Parim osa oli muidugi see, et saime suhelda Soome noortega ja tutvuda nende koolisüsteemiga. Kool ise meeldis väga, kõige parem oli just see, et ainult gümnaasium oli seal, kõik oli nii vaikne kogu aeg (ei olnud väikseid lapsi ringi jooksmas ja karjumas nagu meil) ja naljakas oli nende üleriiete süsteem, kõik koridorid olid nagisid täis, kuhu siis oma riided jäeti. Ja hotelli kohta on ka ainult kiidusõnu, piisavalt mugav ja mõnus. Hea oli ka veepargis käia lõõgastumas. Seltskond oli ka tore, sai palju nalja. Ei kahetse üldse, et selles projektis osalesin. Suur tänu meie õpetajale, kes nägi selle korraldamisega palju vaeva :)

MARIA:
Me käisime Soomes 17-20. veebruaril Soomes, Forssas.
Alustuseks. See „paat“, millega me läksime Soome, oli ikka maru naljakas. Aga noh, ei olnud hullu midagi. Helsinki sadamas ootas meid marsabuss, mis viis meid Forssasse. Esimesel õhtul ei toimunud midagi erilist. Meid paigutati tubadesse. Tuba, mille me saime, oli väga äge.
Teisel päeval tutvusime Forssa linnaga veidi ja hiljem läksime Forssa gümnaasiumi külastama. Seal vaatasime soome filmi ja töötasime koos oma soomlastega. Kella 11 paiku oli lõunasöök. Õhtupoole käisime õhtusöögil oma soomlastega. Söögi ootamise ajal saime päris palju nende elust teada ja nad ütlesid, et tahavad juba väga Eestisse tulla.
Järgmisel päeval käisime Forssa gümnaasiumis eesti filmi vaatamas. Õhtupoole käisime veepargis. Seal sai päris palju nalja. Hiljem, kui ma võtsin julguse kokku, et minna tornist hüppama, tuli välja, et torn on kinni pandud. Nii palju siis vettehüpetest.

Viimasel päeval sõitsime tagasi Helsinki ja seal saime ka paar tundi vaba aega. Maru imelik oli vaadata, et 200 meetri raadiuses oli kokku 4 Mac’i. Tagasi sadamasse sõitsime bussiga, kus oli väga palju rahvast ja vahepeal tundus, et me kukume sealt uksest lihtsalt välja. Laev, millega tagasi sõitsime, oli palju mõnusam. Muidugi pidime kolm tundi sellega sõitma, aga aeg läks kuidagi kiiremini,kui esimesel päeval. Kõige tüütum osa oli muidugi sõit Tallinnast Tartusse. Õnneks jõudsime õnnelikult koju ja uni tuli magus.

MARI T:
Soomes veedetud aeg oli väga tore ja seltskond oli ka super. Sain palju uut soomlaste elulaadi kohta teada, eelkõige koolieluga seonduvast. Mulle meeldis väga nende gümnaasiumi süsteem, üks peamisi positiivseid külgi oli minu jaoks see, et nad said endale ise valida aineid, mida õppida. Loomulikult on ka kohustuslikke õppeaineid, aga siiski.
Soomlased tunduvad olevat hästi tolerantsed ja vabameelsed, seda oli märgata nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Õpetaja ja õpilase suhtlusviis oli küllaltki familiaarne. Meie soomlane oli hästi sõbralik ja jutukas tütarlaps, kes andis samuti kerge ülevaate soomlastest ja nende õppesüsteemist.Väga tore oli nendega teha koostööd seoses filmikunstiga. Mind natuke kohutas nende poolt näidatud film, minu jaoks oli see küllaltki ebasünnis ja samuti segane. Meie soomlane ütles, et tegelikult see ei iseloomustanud Soomet ega soomlasi. Põnev oli ka vaadata Eesti filmi "Ristumine peateega", sest ma polnud seda varem näinud, kuigi tuleb tunnistada, et ka see film natuke segaseks jäi.
Viimane Helsingis veedetud päev osutus samuti väga harivaks ja huvitavaks. Ei oleks osanud kujutada, et kogu see raadio- ja telejaamade korpus seal nii suur võib olla. Väga lahe oli näha neid ruume, kus igasugust pudi-padi hoiti ning samuti riidelaod, kus lihtsalt silme eest võis kirjuks minna. Ka meid seal vastuvõtnud inimesed olid väga sümpaatsed ja sõbralikud ja kuigi ma neid sõna-sõnalt alati ei mõistnud, sain ma siiski hea ülevaate, kuidas see värk seal käib ning mida see endast üldse kujutab.Igatahes jäin väga rahule selle reisiga, kogu aeg jagus tegevust ja samas ei olnud midagi vastuvõetamatut ega väsitavat, ka vaba aega leidus piisavalt. Mul on hea meel, et selle projektiga tegelema hakkasin.

KARIN:
Forssa trip oli tore, mõnus kogemus selle pingsa 12-aastase kooli juures. Esimene selline projektiasi ikkagi. Forssa linn oli väike ja armas. Kaardilt tundusid kõik kohad nii kauged, aga kui hakkasid kuskile minema, olid kohe kohal. Linna ühest otsast teise võis vist vabalt 10 minutiga kõndida. Forssa kool oli super, seal oli nii mõnusalt vaikne - lapsed ei karjunud ja koolikellagi polnud. Tundides toimus rühmatöid ja arutlusi, mis on väga hea, aga meil ei rakendata eriti. Meie vaatasime koos soomlastega Soome filmi ja Eesti filmi - kumbagi neist ei olnud varem näinud ja mõlemad filmid olid omamoodi head, aga natuke ikka mööda, aga ega meie riigid olegi mingid head filmitegijate maad. Koolis oli veel üks super koht, ja selleks oli puhketuba, kus olid diivanid ja muusika ja saiakesed. Ühesõnaga sai mõnusalt lebotada seal toas. Koolis ei eksisteerinud sellist kohta nagu garderoob. Kooli seintel oli palju nagisid ja sinna tundi ,kuhu läksid, selle klassi ukse taha riputasid jope. Ja iga nurga taga oli wc, mitte vaid ühes kohas, mis on vastik :). Soomlased olid toredad, ainult meile sattus vist kõige vaiksem ja tagasihoidlikum. Hotell oli ka mõnus, sai seal ägedaid seiklusi läbi elatud ikka ja nii:D
Vesihelmit külastasime ka , sai ujutud ja mullivannis istutud. Eriti tasub ära märkimist suur saun, aga pole ju ime, see oli ju ikkagi Soomes.
Suurt vaimustust pakkus mulle ka YLE. Eriti see rekvisiitide ja riiete osa. Nii palju riided ja mütse oli seal. Ja kõiki neid asju oli seal üldse palju. Ei oskagi seda kirjelda, sest see oli lihtsalt nii äge.


KRISTEL:
Kõige rohkem muljet avaldas kool, mis on palju medialiseeritum kui meil. Muidugi oli üllatav ka, et seal pole ühtset klassi ja kui on soov, siis saab gümnaasiumi lõpetada ka 2 aastaga või isegi 4 aastaga. Filmid, mis vaatasime, ei meeldinud eriti. Siiski ühistegevustest jäi üldiselt hea mulje, sest soomlased ise olid väga toredad. Tundide korraldust ma eriti ei oska võrrelda, sest olin rootsi keele tunnis.Võib-olla ainult seda võiks öelda, et õpetaja rääkis ainult soome keeles. Meil ikka keeletunnis räägivad õpetajad keeles, mida õpetavad. Viimasest päevast jäi meelde muidugi YLE külastus. Televisiooni poolel oli palju vaadata: need rekvisiidid, riided ja stuudiod. Üldiselt oli õnnestunud reis:)

GREETE:

Soome reisil oli nii plusse kui miinuseid. Esiteks olid väsitavad ja tüütavad pikad sõidud. Kahjuks vältimatud. Hotellgi jättis korterelamu mulje, kuid seal „elades“ mulje paranes. Pärast oli lausa kahju lahkuda.
Soomlaste õpetaja oli väga tore ja jättis kohe hea mulje. Tal oli juba selline nägu, et ta on hea. Huvitav oli jälgida õpetaja ja õpilaste vahelist suhtlemist. Kuigi ma ei saanud üldiselt aru, millest nad räägivad, siis suhtlemine tundus hästi vaba ja kuidagi … familiaarne ? Kui meil koolis peab üldiselt hästi viisakalt suhtuma õpetajatesse, siis seal tundus ikka teistmoodi, kuigi ega meilgi on toredaid ja sõbralikke õpetajaid.
Muidugi kool oli neil super! Süsteem ja kõik. Meil võiks ka valikainetega süsteem olla. Kuigi mulle see ei meeldiks, et kindlat klassi ei ole. Eks sellelgi ole omad plussid, aga mulle isiklikult ei meeldiks.
Soome õpilased olid jagunenud kahte, ühed olid need, kes hoidsid tagaplaanile, ja teised need, kes olid rohkem suhtlejad ja tahtsid ka ise tulla juba Eestisse.
Üldiselt oli tore reis. Hea oli see, et ülesanded, mis me seal pidime täitma, ei olnud mingid keerulised, sest ma kartsin, et pean kõike Soome kohta teadma ja ei tea mida kõike seal korda saatma. Tummfilmikinos oli hästi lahe. Ja eriti meeldis mulle Soome Rahvusringhäälingumajas. See oli midagi tõesti lahedat ja võimast ning inimesed olid supersõbralikud. Ma usun, et see oli ainulaadne võimalus ja oli ka seda väärt.

OLIVER:

Ma ei mäletagi kuupäevasid, aga see ei olnud väga kaua aega tagasi. Esiteks ma tahan öelda, et see on Soome kultuuri kursuse raames ja see reis maksti meile sisuliselt kinni, mis on eriti hea.
Nii - reis algas sõiduga Tallinna. Tallinna läksime minu sõbra autoga, kus kõik olid natukene vässud ja eriti ei suhelnud, aga sellegipoolest oli õhus tunda pinget. Me olime nii kärsitud, et jõudsime isegi õpetajast enne sadamasse ja ma kohe helistan õpetajale mingi poolteist tundi enne, kui me kokku pidime saama ja siis muidugi oli see naljakas. Kõiki klassikaaslasi oli ka tore näha, sest kõik olid nii rõõmsas tujus. Ootasime sadamas oma aja ära ja läksime laeva peale. Laev oli kahjuks väike ja me olime terve grupiga teistel ees treppide juures, kus läksid meist mööda „paadi” töölisrahvas ja olid veitsa meie peale pahased, aga me anname andeks. Pärast pikka sõitu olime me Helsingis, kus oli ilge rüselemine ja trügimine kohvrite ja asjadega. Laevalt mahatuleku tee oli eriti pikk. Minule oli Helsingi uus ja huvitav, kuna ma olin peaaegu ainuke eestlane, kes varem seal käinud ei olnud.

Läksime bussi peale ja hakkasime Forssa poole sõitma. Forssa oli mingi üle 200 km vist ja no...arvata võis, et see oli pikk sõit meie jaoks. Buss viis meid otse hotelli juurde, kus meid võttis Soome õpetaja vastu ( kes oli muide väga kena ) ja jagas meile materjali laiali. Läksime oma tubadesse ja pakkisime end lahti ja läksime korraks kondama linna peale. Tulime hotelli tagasi ja kõht oli maru tühi, aga kuna kell oli palju, siis olid vähesed kohad lahti. Meie Allariga julged poisid muidugi läksime kohe Hotelli admini käest küsima ja ta juhatas meile teeotsakese kätte. Läksime aga sinnapoole kõndima nagu vanad karud ise ja tühi kõht kiirustas tagant. Jõudsime sinna (mis oli tegelikult hästi lähedal ) ja võtsime sellise roa, mis pidi kõhu täis tegema.
Järgnev on hoiatus : ärge kunagi ostke Soomes olles kuskilt sellist rooga nagu „Bonus Lautanen” – sest see oli suur. Kujutage ette kõige suuremat praadi ja lisage veel topelt. See oli kolm, võib-olla kolm ja pool korda suurem siriuse praest. Kujutate te seda ette ? Mina ei kujutanud ja väike poiss nagu ma olen, sõin ainult pool ära. Allar vana mauk kugistas terve asja alla ja ma siiamaani ei kujuta ette, kuidas see võimalik on. Pärast püha õhtusöömaaega läksime hotelli tagasi ja kohe voodisse, sest järgnev päev pidi tulema tegus.

Hommikul ärkasime, olime virgad ja krapsad ja läksime linnaekskursiooniga Forssa koolimajja. Käisime läbi „Kaupungitalo”-st ( linnavalitsus) ja Soome vanima elektrirongi juurest ja igast üldharivate ja ajaloolist tähtsust Soomele omavate majade juures. Lihtsalt märkuseks, et Forssa linn pidi pindalalt Tartust suurem olema, aga kõvasti vähem inimesi. Jõudsime koolimajja ja seal oli kena. Inimesed alguses ei olnud sõbralikud, aga see on alati nii. Ei tegelt ma ei ütleks isegi sõbralikud, lihtsalt võõras oli olla, nagu alati alguses. Vaatasime mingit Soome filmi, mille nime ma ei mäleta, aga oli sama imelik, kuid natuke parem kui meie „Ristumine peateega.” Pärast tegime grupitööd. Hiljem me suhtlesime soomlastega ja olime vabad. Käisime veel linna peal, vaatasime noortele meeldinud kohti. Õhtul jälle magama kohe, ei mingit juttu ja hommikul ärkasime jälle virgaste ja krapsadena ülesse.

See päev käisime me Soome ühes vanimas tummfilmi kinos ja vaatasime seal filme ja asju. Pärast seda läksime koolimajja ja vaatasime eesti filmi ja tegime rühmatöid. Pärast seda oli natuke vaba aega ja läksime pidulikult õhtusöögile, mis oli hästi maitsev ja kus mina õppisin palju uusi sõnu ära. Üks neist oli „nössu” – soome keele oskajad teavad. Pärast õhtusööki läksime jälle hotelli, kus oli loomulikult karaokebaar ja ma laulsin „Levoton Tuhkimo” (rahutu tuhkatriinu) laulu soome keeles, mis ei kukkunud kenasti välja, aga ei ole hullu. Pärast seda jälle tuttu kohe. Järgmine hommik ootas meid äraminek, mis oli hästi kurb ja paar soomlast tuli meid saatma ka. Kaasaarvatud see kena õpetaja.


Sõitsime Helsinkisse ja seal oli meil palju vaba aega. Kes käis linna peal, kes istus terve aja Mäkis, mida oli seal 1 km raadiuses vähemalt viis tükki (mitte et ma lugenud oleks ). Sealviibimise aja jooksul käisime ka YLE telekanali ja raadio võrgustikus, kus me olime nii vipid, et saime eesuksest sisse (bussijuht ütles, et ta on sinna palju gruppe viinud, aga mitte ühtegi eesukse juurde . Ja seal tutvustati meile Soome suurima raadio- ja telekanali tööd ja saime seal kenasti einestada ka. See maja oli eriti huvitav, kuna seal oli ühes saalis laes üle 200 valgusti, mis kõik mingite saadete jaoks. See oli samasugune, nagu te telesrtuudiot ette kujutate. Aga kõige hämmastavam oli ladu, kus oli eriti palju igast asju – alates stagnaajast lõpetades tulevikuga.
Siis läksime ära laeva peale ja koju.



sunnuntai 3. helmikuuta 2008

10. klass Soome Instituudis ja mujal


10. klass käis 29. ja 30. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis, Soome Instituudis, Tartu Mänguasjamuuseumis ja Tartu Postimehe toimetuses.
Õpilaste muljed SIIT (klõpsa nimel)

Teel...

Soome Instituudi raamatukogus

Lahke pererahvas - Järvi Lipasti, Maarja Keba ja Heidi Iivari