12. klass 13.11 Tallinnas õppereisil

KÄTLIN: 13. novembril toimus meil väljasõit Tallinnasse, kus külastasime Soome saatkonda, Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu. Selles reisis oli ühendatud nii ajalugu, soome kultuur kui ka ühiskond, seega väga huvitav ja informatiivne reis.
Kuigi sõit Tartust Tallinnasse oli väsitav ja natuke ka tüütu, ei suutnud see meie rõõmsat meeleolu kõigutada, meie klassile on omane olla rõõmsameelsed ja naeruküllased. Meie esimeseks külastuskohaks oli Soome saatkond, kuid enne sinna minekut saime teha kiire ekskursiooni vanalinna keerulistel tänavatel ning lõpuks jõudsime vaateplatvormile, kuis avanes meile imeline vaade kuulsatele punastele katustele ja kirikutornidele. Oodates Soome saatkonna sissepääsu juures sai meil küllaldaselt nalja, ma arvan, et kogu tänav kõlas meie naerust, mis kindlasti tõi natuke päikest meie halli ja masendavasse sügisesse. Maja, kus Soome saatkond asus oli omapärase arhitektuuriga, sain teada, et see maja kuulus kunagi Konstantin pätsile, seda rääkis meile üks kena härrasmees, kes töötab selles majas. Lisaks sellele räägiti meile selles majas toimuvast, millega tegeleb Soome saatkond, kes seal töötavad ning räägiti ka selle maja ajaloost, kahjuks jäi meil nägemata see müstiline trepp, mis viis maa alla. Kuid maja oli tõesti kena ja omapärane. Pärast Soome saatkonda viis buss meil Eesti Ajaloomuuseumisse.
Minule oli kõige huvitavamaks kohaks Eesti Ajaloomuuseum, kus oli suurnäitus Eesti Vabariigi ajaloost. Ekspositsiooni kandavaks teemaks oli vabaduse idee - seda nii riigi kui inimese tasandil. Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeriti ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Näitusel olid ka haruldased filmikaadrid näiteks Konstantin Pätsi kõne rahvale, kus ta kutsus inimesi ülesse olla rahulikud ja mitte protsetida, et mitte häirida suurt Venemaad, lisaks sellele olid kõiksugused riidekomplektid, püstolid, mõõgad, skeemid, raamatud, oli kujundatud ühe poisi tuba koos vanaaegsete asjadega jpm. Näitus oli eesti, inglise ja vene keeles. Sellelt näituselt sain väga palju uut informatsiooni, hakkasin mõistma Eesti ajalugu palju paremini. Ma arvan, et selliseid näitusi peaks olema rohkem. Viimane ja võib-olla ka kõige oodatum koht, mida me külastasime, oli Riigikogu.
Selleks, et Riigikogus garderoobist kaugemale saada, oli vaja läbida turvakontroll, mis pakkus meie palju nalja, sest paljud ei saanud sealt ilma piiksumata läbi, mina samuti. Umbes nädal tagasi nägin Reporteri uudistest, kuidas riigikogulased pidasid Riigikogus padjasõda ja ma mõtlesin, et nad on küll lolliks läinud ja et kas meil pole tõesti paremat teha, nüüd olime meie samas seisus ja ma mõistsin, et see padjasõda õigustas end täiesti. Alguses räägiti meile väga lühidalt Eesti ajaloost ja peale seda läks padjasõda Eestlase, Venelaste ja Sakslaste vahel lahti, neid kolme rahvust esindasid antud hetkel meie klassi inimese, see oli tõesti tore ja lõbus. Pärast seda läksime Riigikogu saali, kus peetakse istungeid, meie kahjuks ei saanud all, hääletamispultide taga istuda ja seadusi vastu võtta, mida ma väga oleksin tahtnud (oleksin paljud seadused tühistanud ja uued vastu võtnud), meie olime ajakirjanike rollis. Noormees rääkis meie riigikogulaste tööst ja Riigikogust endast, see kõik oli kuidagi igav, ma lootsin, et saan teada midagi uut ja huvitavat, aga tuleb välja, et mu ühiskonna õpetuse õpetajad on olnud väga tublid ja teinud meile kõik vajaliku selgeks. Riigikogust tulles läksime bussi ja teekond koju läks lahti.
Mina olin väljasõiduga väga rahul, see oli tore, lõbus, informatiivne, ma avastasin, et näiteks ajalugu ei ole võimalik ainult õpiku abiga selgeks saada, selleks on vaja külastada kasvõi näitust ja asjad saavad palju selgemaks ja mõistetavamaks, eriti kui giid või õpetaja seal kõrval räägib. Soome saatkond ja Riigikogu olid samuti külastamisväärilised ja huvitavad.

INGRID: Tallinnas käisime me 3 huvitavas kohas. Esimene koht oli Soome saatkond. Saatkond oli väga uhke ja mulle meeldis seal. Teine koht oli Eesti ajaloomuuseum. Seal oleks võinud mitu tundi olla ja mitte ära tüdineda. Läbi 90 aasta sai väga ruttu käidud. Sinna tahan ma kindlasti kunagi veel minna. Kolmas koht oli riigikogu. Ma olen seal käinud 3 korda iga 2 aasta tagant. Kõik kolm kohta olid väga huvitavad ja harivad. Soome saatkonnast sain ma teada huvitavaid fakte. Sinnagi tahaks ma kunagi tagasi minna. Eriti meeldis mulle saatkonnas üks tuba, mis oli sinise tapeedi ja valge mööbliga. See oli väga lahe tuba. Muidugi olid ka teised ruumid väga ilusad.Eesti ajaloomuuseumis sain ma ka teada huvitavaid fakte. Vanaaegseid asju oli huvitav vaadata. Ka igasugused pildid olid uhked. See oli väga uhke koht ja mulle väga meeldis seal.Riigikogus oli ka väga huvitav. Padjasõda oli väga lahe. Mulle meeldis seal ka veel see, et Teisest maailmasõjast räägiti.Kokkuvõttes oli päev väga huvitav ja ma usun, et kõik jäid väga rahule. Vähemalt mina jäin.

PIIA-MAI: 13. novembril toimus klassiga väljasõit Tallinna. Külastasime Soome saatkonda, Maarjamäe ajaloomuuseumit ja Riigikogu.Soome saatkonnas meeldis mulle väga. Tegemist oli ajaloolise hoonega, kus omal ajal resideerus nii omaniku kui ka üürnikuna Konstantin Pätsi perekond. See hoone oli väga ilus, mitmeid kordi renoveeritud ja põneva ajalooga. Seal on tegutsenud nii raamatukogu kui ka Saksa korrakaitsepolitsei.Edasi viis väljasõit Piritale, Maarjamäele, Eesti ajaloo muuseumi. Muuseum oli väga põnev oma videoklippide ja eksemplaridega. Kõige shokeerivam oli üks väga detailne Postimehe artikkel ühe inimpiinamise kohta II Maailmasõja aegu. Minus tekitas see jälkust, kui lugesin, sest ma poleks eales uskunud, et midagi nii julma on võimalik külma südamega korda saata. Kõge positiivsem oli aga vaadata videoklippe laulvast revolutsioonist, Balti ketist ja muudest selle aja sündmustest. See tegi seest soojaks ja pani ennastki kaasa laulma. Eestlane olen ja eestlaseks jään! :)Maarjamäe ajaloo muuseum oli väga kaasahaarav ja peaaegu oleksimegi end sinna unustanud kui poleks tekkinut kahtlast tunnet, et maja on kuidagi tühjaks jäänud. Siis aga lippasime kiiruga tagasi bussi ja algas sõi Riigikogu poole.Riigikogus tehti meile ebatraditsionaalne ajalootund II Maailmasõjast. Mängisime lahingud läbi padjasõjaga, mind pandi natside poolele. Oli lõbus.

KRISTJAN: Me käisime Tallinnas Soome saatkonnas, riigikogu hoones ja ajaloo muuseumis. Alguses läksime Soome saatkonda, kus saime teada huvitavaid asju selle maja ajaloo kohta ja ka praeguse tegutsemise kohta. Edasi läksime me ajaloo muuseumisse kus nägime igasuguseid huvitavaid esemeid Eesti ajaloost. Seal oli ka igasuguseid filme ja ka Eesti ajaloo kohta küsimused. Siis vahepela läks kõigil kõht tühjaks ja me käisime hesburgeris. Kui jõudsime riigikokku oli seal metallidetektor ja kõike kontrolliti seal. Siis edasi üks mees rääkis meile jällegi Eesti ajaloost natuke ja ka mängiti padjasõda. Edasi me nägime riigikogu saali ja saime igasuguseid huvitavaid fakte teada. Lõpuks kui kõik oli vaadatud siis hakkasime Tartu poole tagasi sõitma. Muidu oli väga tore eriti riigikogu osa.

KASPAR: Reisi pealinna võib lugeda igati kordaläinuks. Oli väga tegus ja meeldejääv päev. Eriti positiivseks tegi hommikul juba see, et väljasõit toimub just neljapäeval - päeval, mil on kõige rohkem tunde ja nädalalõpu väsimus juba üsna suur. Meelelahutus kulub sel hetkel marjaks ära! Sõit oli nagu ikka Tartust-Tallinnasse, mis kestis ligi kaks ja pool tundi. Soome saatkonna maja oli väga ilus, eriti oli ilus just koht, kus maja asus ja ümbruskond. Tore on öelda, et sai järjekordselt Soomet külastatud, sest riigi saatkonna maa pidi ju naabritele kuuluma. Külastus oli meeldiv ja vastuvõtt sõbralik. Samuti oli huvitav kogemus muuseumi külastus, mis oli väga kaasaegne. Muuseum ületas kindlasti minu ootused! Rikkalikuks tegi selle kõiksugused videod, muusika, jutuajamised, mida kuulata ja vaadata sai. Vastata võis lausa viktoriiniküsimustele!Eelnevate asutuste külastamisele ei jäänud sugugi alla ka riigikogus käik. Korrati piltlikult üle sõjad, mida me kõik ajaloo tundides õppinud oleme. Asja tegi loomulikult huvitavaks selle kaasa mängimine. Tegelikult superidee rakendada selliseid meetmeid tulevikus ajalootundides! Nii on ikka põnevam ja kindlasti jääb rohkem meelde. Koolil on veel, kuhu edasi pürgida! :)

MÄRT: 13. novembril käisime terve klassiga Tallinnas. See oli päris tore ekskursioon. Me käisime Soome saatkonnas, Essti Ajaloomuuseumis ja Riigikogus. Kõige huvitavam oli minu arvates Riigikogus. Seal ma sain palju teada Eesti ajaloost ja ka Riigikogu ajaloost. Päris huvitav oli vaadata, milline näeb välja Riigikogu saal ja selle liikmete istekohad. Sain teada ka hulgaliselt informatsiooni Riigikogu liikmete tööpäeva ja selle kohta, mida nad seal teevad. Ka Soome saatkonna külastamine oli vägagi hariv. Eriti palju sain teada saatkonna hoone arhitektuuri ja selle ajaloo kohta, aga ka saadikute töö ja elu kohta. Kõige rohkem aega veetsime muuseumis. Ma sain küll seal omajagu uut teada. Põhilise osa ekspositsioonidest moodustas seal Eesti iseseisvumise väljapanek. Enne esimesse kohta minekut, saime natuke aega vanalinnas ringi jalutada. Vahelduseks oli päris hea mõnes teises linnas peale Tartu käia. Üldiselt olid minu muljed Tallinnast positiivsed ja hea oli ka see, et sai koolist ühe vaba päeva. Muidu oleks pidanud 9 tundi koolis olema ja see on päris väsitav. Kindlasti tahaksin Riigikogu mõni teine kord veel külastada ja päris istungit pealt vaadata. Ka muuseumit võib uuesti külastada, kui sinna uusi ekspositsiooni juurde tuleb.

ANNELI: Käisin 13. novembril klassiga Tallinnas. Külastasime Soome saatkonda, Ajaloo muuseumis näitust "Iseolemise tahe" ja riigikogu hoonet.Soome saatkonnas mulle väga meeldis. See maja oli nii ilus! Väga mulle meeldis ka see mees, kes meile selle maja ajalugu jutustas. Huvitav oli kuulata ja sai palju uut teada.Ajaloo muuseumis mulle nii väga ei meeldinud. Näitus oli minu jaoks igav- ainult pildid ja jutud ja mõned asjad klaaside taga. Neid, mis ei olnud klaasi taga, oleks võinud saada näppida ka. Mina näppisingi ja siis tuli kohe mingi valvur õiendama. Väga ebameeldiv!Riigikogus ei olnud ka sugugi huvitavam. See ajaloonäitus oli aga palju toredam kui ajaloo muuseum, seal sai ikka ise ka teha ja vaadata ja näputada. Olen ka varem riigikogus käinud ja seega see ei kütkestanud mind eriti.Üldiselt ei olnud Tallinnas käigul väga viga, aga ega see midagi suurejoonelist ka ei olnud!

SILVA: Alustasime oma teekonda Tallinnasse hommikul vara, juba enne 8-at. Buss sõidutas meid Toompeale, kuna seal paiknes Soome suursaatkod. Alustasimegi oma päeva Soome saatkonnast. Saatkonnamaja oli väga kena ja suur, tegelikult oli see väga vana maja, ehitatud umbes 1851 aastal aga seal on tehtud põhjalikku kapitaalremonti. Ruumid olid sisustatud nii kaasaegse kui ka antiikse mööbliga ning kui me aknast välja vaatasime, siis avanes suurepärane vaade all-linnale. Saatkonna kompleksi kuuluvad siis kantselei, konsulaat ning suursaadiku residents. Saatkonna tööst ja tegemistest jutustasid meile üks mees ja naine, kui ma ei eksi, siis oli naise nimeks Arja Korhonen, kuigi ta oli soomlane, rääkis ta väga soravalt eesti keelt; ja nagu välja tuli siis kõik saatkonna töötajad räägivad nii rohkemal kui vähemal määral eesti keelt, st. õpivad seda hoolega. Soome ja eesti rahvas on alati olnud teineteisele lähedased mitmes mõttes ning Soome suursaatkond Tallinnas on valmis andma oma panuse Soome ja Eesti vaheliste suhete arendamisse vastastikuse austuse ja üksteiselt õppimise vaimus. Kõik küsimused küsitud ja huvitav ringkäik saatkonna ruumides tehtud siis suundusime bussiga Eesti Ajaloomuuseumi. Näitus andis ülevaate Eesti ajaloost alates 1917. aastast kuni pöördeliste sündmusteni 1980. aastate lõpus-1990.aastate alguses. Näitus oli huvitavalt üles pandud-seega ei olnud see igav. Seal oli pajlu ruume-erinevates ruumides olid erinevate sündmuste ja aastate eksponaate, helisalvestisi, videolõike, pilte, kirju, riideid, asju. See oligi huvitav, et lisaks ohtratele fotomaterjalidele näidati ka unikaalseid ajaloolise tähtsusega esmeid. Ajaloohuvilisest inimesele on selline muuseum lausa kohustuslik, aga kindlasti annab see palju juurde ka lihtsale eestlasele, kes ajaloost mitte midagi ei taipa.
Viimaseks külastuseks jäi meile Riigikogu. Olen seal käinud eelnevalt kaks korda, aga ikkagi seekordne külastus oli kõige omapärasem. Riigikogusse sisenedes kontrolliti meid kõiki loomulikult läbi, ja siis suundusime trepist alla ja hakkasime ‑padjasõda mängima. Üks onu jutustas meile detailselt ajaloost, et kinnituksid meie teadmised veelgi rohkem ning et asi mängulisemaks muuta,anti meile pähe mütsid ja kätte padjad ja sõda sai alata. Riigikogus saime siis natuke jalgu puhata, istudes riigikogulaste pinkidel. Seal istudes panin tähele,et ruumikujundust läbivad kõikjal trepikäsipuudel, seintel ja lae all abstraktsed sakilised motiivid-ja seda mitte ilmaasjata-selline muster pidavat sümboliseerima demokraatiat.
Reis läks igati korda ning üldiselt jäi kõigest väga positiivne mulje, sellised õppereisid on alati oodatud.

SILJA: 13. novembril leidis aset midagi ebatavalist, pääsesime masendavast koolirutiinist ja käisime pealinnas. Külastasime Soome saatkonda, Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu. Olgugi, et ärgata tuli jubevara, jõudsime kohale piisava ajavaruga ning jõudsime ennem Soome saatkonda Tallinna vanalinnas ringi jalutada. Lisaks ilusale vanalinnale nägin päris mitut tähtsat autot, mille küljes lehvis välismaa lipp.
Soome saatkond oli tõsiselt uhke ja väga stiilse sisekujundusega. Kõige rohkem meeldis mulle ühes toas olev tumesinisel põhjal tapeet, mis kaugelt paistis nagu samet ja söögisaalis olevad lühtrid olid ka päris ilusad. Isegi see jäi meelde, et need olid kaua aega ajalehtedesse pakitult kuskil pööningul pappkastides seisnud. Kahju, et sinna ruumi ei pääsenud, kus klaaspõranda all olid vanad trepid ja käigud.
Peale Soome saatkonda külastasime juba eespool mainitud Eesti Ajaloomuuseumi. Üks asi on kindel, teine korrus oli kohutavalt kirju: seinad olid täis igasuguseid fakte ja vitriine. Minule meeldisid need „teemanurgad“ , kus oli kujutatud nt vanaaegset elamut, mingisugust kohvikut või söögituba, ohvitseri kabinetti ja sellist tuba, kus elasid meie emad-isad. Vahva oli näha ka nt neid aparaate, mida juuksurid vanasti kasutasid. Siiski, vaieldamatuks lemmikuks oli kaasaegne fotonäitus. Seal oli foto ühe raamatu esimese peatüki esimesest leheküljest ja mind valdas äratundmisrõõm, tegemist oli raamatuga „Kuristik rukkis“, mis on 12. klassi kohustuslikus kirjanduses. Üks äge pilt kujutas endast seda, kuidas koer ajas „oma asju“ ja kass vaatas eemalt pealt. Tegelikult, ilusaid ja vahvaid fotosid oli seal palju, kindlasti soovitan kõigil seda näitust vaatama minna.
Viimasena käisime Riigikogus ja see oli ikka üle kõige! Turvaväravad piiksusid umbes poole klassi peale, kuid mõlemad õpetajad said puhtalt läbi... Peale turvakontrolli kõndisime mööda igasuguseid treppe ja koridore ning lõpuks jõudsime järgmisesse „ajalootundi“, kus sai padjasõda pidada ja kapsaid jaotada. Muide, need kapsad nägid päris ehtsad välja, natukene pehmed olid, aga pole hullu. Peale mängimist läksime Riigikogu istungisaali, kus istusime ajakirjanike rõdul ja kuulsime nii mõndagi huvitavat. Kõige viimasena külastasime ajakirjanike fuajeed ja saime jälile saladusele, kuidas poliitikud üksteistele vastuseid ette sositavad.
Tore päev, kõik kohad olid omamoodi huvitavad. Nüüd jääb veel õpetajatele visadust ja fantaasiat soovida, et nad meile uued ja põnevad kohad välja otsiksid, kuhu minna.

ANDRA: Mulle meeldis see väljasõit väga. Sellepärast, et päris ausalt ma polnud käinudki nendes kohtades. Riigikogus olin aga nii põhjalikku ülevaadet sellest ma veel saanud polnud... Riigikogus saime me veel mängida ajaloolisi mänge ,mis tegi seal käigu väga põnevaks ..
Soome saatkonnas oli huvitav sellepärast ,et seal räägiti meile selle maja ajaloost (mis muuseas oli üsna värvikas). Üldse oli seal saatkonnas kõik imeilus. Kõik oli sinine ja kuldne ja valge. Väga ilus kooslus minu arvates :) . Saatkonnast avanes veel väga ilus vaade Tallinnale.
Ajaloo muuseum tundus esmapilgul juba tondiloss. Sisse minnes oli kõik aga väga kaasaegne ja huvitav. Näitus oli üles ehitatud väga hästi ja arusaadavalt. Osad asjad olid seal ikka päris naljakad. Näiteks vanad lokitangid või lapsevanker ,mis nägi välja nagu mingisugune piinamisriist :D
Mina jäin selle väljasõiduge väga rahule :) Loodan ,et selliseid tuleb veel :)

EESI: Neljapäev....varajane tõusmine ja tore seltskond on see, mis jääb meelde ja väärib meenutamist.Soome saatkond, mis oli meie esimene sihtkoht, jättis mulle väga hea ja suursuguse mulje. Saime teada maja ajaloost ja inimeste tegemistest, kes seal töötasid. Eriti tore oli pärast pikka seismist majas väike ringkäik teha-tundus, et see meeldis kõigile, ka pilte sai tehtud.Järgmine peatus oli Eesti ajaloomuuseum, millest ma varem kuulnudki polnud. Ka see käik oli omamoodi elemus, (kuigi ma eriti süveneda ei viitsinud). Muuseumist jäid mulle meelde väike fotonurk, Nõukogudeaegne tuba ja värvilised kastikesed, mille sees paiknesid ajalugu puudutavad vastused. Ringi vaadates oli väike ärevus sees, sest oli ju teada, et järgmine peatus on Riigikogu, seda ootasin ma kõige enam. Ja nii võetigi meid seal vastu rollimänguga, mis kujutas endast "padjasõda" eesti ja tema vaenlaste (Saksamaa, Venemaa) vahel. See oli hästi tore ja mänguline. Ja juba me istusimegi Riigikogu saalis ajakirjanike rõdul, lülitasime sisse lambid ja kuulasime, mida meile räägiti. Ka saime teada, kus keegi istub ja milline on riigikogulast töö. Viimasena tutvusime "rääkiva" seinaga. Väga-väga tore päev oli, kahju, et kool läbi hakkab saama ja selliste ürituste korraldamine raskeka muutub.

KARL: 13.nov. varahommikul 7.30 startisime klassiga sõiduks Talliannasse.Sõit kulges rahulikult,kell ju oli väga varajane.Kui hiljem rahvas elavnes ja kogu buss täitus tüdrukute kiljumise ja poiste naeruga. Tallinasse jõudsime umbes pool üksteist, oligi viimane aeg ennast värske mere õhuga karastada, bussi õhk oli juba liialt paks ja ebameeldiv. Kohale jõudes oli meil pooltundi aega,mil meid Soome saatkond lasti. Loomulikult leidsime viisi kuidas aega veeta.Imetlesime Tallinna paroraami ja jõlkuseme Toompeal. Viimaks, kui meid saatkonda lasti olid kõik külmast kanged ja põsed punased.Saatkonnas räägiti meile põgusalt maja ajaloost ja näidati mõningaid saatkonna ruume.Saatkonna ekskursiooni lõppedes suundusime Eesti ajaloomuuseumisse. Isiklikult meeldis muuseum väga. Väga huvitavad eksponaadid ja harivad videolõigud iga ajajärgu kohta. Kella kolmeks suundusime tagasi Toompeale,et minna Riigikokku. Kohale jõudes läbisime põhjaliku turvakontrolli,mille kõik edukalt läbisid. Ekskursiooni käigus tegime läbi väga huvitava ja lõbusa Padjasõja, Vabadussõja temaatikal. Loomulikult olin mina eestlaste esirinnas:D.Peale sõda suundusime Riigikogu saali,kus meile tutvustati põguslt maja ja Eesti valitsuse ajalugu ja üleüldist Riigikogu tegevust. Peale seda suundusime tagasi bussi ja sõit kodu poole algas.

MARTIN: Tallinnasse minek toimus 13. novembril. Väljasõit oli ebainimlikult vara hommikul, kuskil poole kaheksa paiku. Kohale jõudsime me aga kiiresti (kuskil 2 tunniga) ja ennem esimese sihtpunkti, Soome saatkonna külastamist, jagati meile tunnikene vabaaeg, et Toompeal ümbrusega tutvuda. Ümbruskonnaga tutvumiseks aega ei jäänud , sest kõhud olid juba tühjad ja otsisime paaniliselt söögikohta taga, kuid kuskilt söögipoolist meil leida ei õnnestunud selle natukese aja jooksul. Saatkonnas tutvustati meile hoone ajalugu ja räägiti töökorraldusest ning hiljem lasti omapäi ruumides ringi liikuda aga ausalt öeldes seal väga midagi vaadata ei olnud.
Järgmisena suundusime me Eesti ajaloo muuseumisse ning jätkuvalt olid meil kõhud tühjad. Muuseum ise oli aga väga modernne ja huvitav ning tegevust jätkus (JMKE kuulamisest kuni Egipti reklaamideni). Kui kõht poleks nii tühi olnud, siis oleks võinud seal muuseumis vabalt terve päeva ära veeta aga kahjuks oli olukord teistsugune.
Päeva tipphetkeks oli kindlasti Nordic Center’i külastamine, kus meil õnnestus lõpuks sooja toitu süüa. Jumalale tänu Hessburgeri loomise eest. Kõhud täis, sai edasi liikuda (või õigemini tagasi) Toompeale Riigikogu hoonesse.
Peale edukat turvakontrolli läbimist, mis võttis aega ome 10 – 15 minutit, võiski tuur alata Ajastusega meil vedas, sest samal ajal oli seal üleval ka väike Eesti ajalugu tutvustav näitus. Tunnikene sai tegeldud padjasõjaga ja erakondliku propagandaga levitamisega, kuni meil tuli edasi liikuda. Istungisaali rõdul tutvustati meile Riigikogu päevaplaani ja tegevus kava, kuid üldiselt räägiti üllatavalt vähe. Põnevaks kohaks olid kindlasti istungisaali uste ees asuvad võlvid, kus oli võimalik vastaspool asuva inimesega suhelda sositades.
Peale seda, kui kõik poisid ja tüdrukud olid teinud mälestusväärse külastuse Riigikogu vetsu, algas sõit kodu poole, kuhu kõik jõudsid ka õnnelikult kohale (vist).
Sõit möödus lõbusas meeleolus ja kindlasti võiks varsti jälle korraldada mõne sarnase väljasõidu, sest õppida on võimalik klassireisilt rohkem, kui koolipingi taga magades.