Rate'i pilte :))

14.5 - Tuusula Rannamaanteel ja koduteel

Meie ajuti kodu - Hyrylä gümnaasium - asub Tuusulas. Tuusula Rannamaantee - Tuusulan Rantatie - on kindlasti on mitmekülgsemaid kultuuriajaloolisi vaatamisväärsusi Helsingi läheduses. Koht, kuhu kultuuriinimesed suvilaid ehitasid või suvekorterit üürisid, oli Helsingile piisavalt lähedal, aga samas kauni Tuusulanjärve ääres. Nimedest näiteks luuletaja Eino Leino, kunstnikud Eero Järnefelt ja Pekka Halonen, kirjanikud Aleksis Kivi ja Juhani Aho, tõenäoliselt Soome kuulsaim helilooja Jean Sibelius.

Meie esimene peatuspaik oli Syväranta - http://www.lottamuseo.com/ -, mis kunagi oli rikka moskvalase Uschkoffi suvila ja mis alates 1936. aastast kuulus Lotta Svärd-organisatsioonile ja kus alates 1996. aastast on on Lotta Keskmuuseum. Lotta Svärd oli Soome naisorganisatsioon, mis üldjoontes vastab Eesti Naiskodukaitsele. Nõukogude Liidu survel organisatsiooni tegevus lõpetati.
Syväranta suvila, mis 1947. aastal põles maha triikrauast alguse saanud tulekahjust, on taastatud.

Suurem valik pilte Lotta Svärd Keskmuuseumist on

http://www.flickr.com/photos/91586547@N00/tags/muuseum/show/

Edasi liikusime jalgsi mööda kitsast rannateed, kus siiski üsna suur liiklus, nii et Tapio muretses pidevalt meie pärast. Järgmine peatuspunkt - kunstnik Pekka Haloneni kodu Halosenniemellä. Kui kunstnik 19. sajandi lõpul sellele väiksele kaljusele järve ulatuvale maatükile oma kodu hakkas rajama, vangutasid külainimesed päid - ei ole need kunstnikud ikka normaalsed inimesed: maja on liiga järve tuulte vallas ja maad ei saa harida, sest see on liiga kaljune. Maja aknad avanevad kolmest küljest järvele ja juuresolevate fotodegi järgi võib arvata, et järv pakkus pidevalt inspiratsiooni. Praegu tegutseb maja Pekka Haloneni majamuuseumina, kus on ka vahetatavad kunstinäitused - http://www.tuusula.fi/teksti.tmpl?id=145;numero=67240448

Omal ajal oli Pekka Haloneni kodu sageli ümberkaudsete kultuuriinimeste kooskäimiskoht. Puudutada näiteks klaveriklahve, millel Sibelius kunagi mängis, pakkus elamusi meilegi.

Bussiga sõitsime mööda ka teistest Tuusula rannamaantee vaatamisväärsustest, kuid nendega tutvumine jääb järgmisteks kordadeks. Hea ülevaate kõigist vaatamisväärsustest saab http://www.tuusulanrantatie.info/valikko.asp?Ryhma=351 ja Soomes äsja ilmunud paljude fotodega kaunistatud raamatust "Tuusulanjärven taitelijaelämää", autoriteks Juhani Salokannel ja Juhani Seppovaara. Vaata ka kaarti - http://www.tuusulanrantatie.info/kartat.asp Kõiketeadja bussijuht jagas lahkelt infot ka selle kohta, missugused tänapäevased kuulsused ühes või teises majas elavad. Tuusula rannamaantee äärsed majad ja krundid ei kuulu just odavamate hulka.

Meie aeg Soomes on selleks korraks otsa saanud. Jätame hüvasti Tapioga, kes meiega 24 tundi ööpäevas jändas, kõigume veidi tuulisel merel ja olemegi jälle kodus.

13.5 - päev Brinkhalli mõisas ja Turus

Pärast kosutavat ööund :) algas päev hommikusöögiga kooli sööklas, mis oma ruumikuse ja valgusküllasusega pälvis samuti meie õpilaste kiidusõnu. Söögid - tuunikalasalat, lihapirukas jm - on omaette teema, mida kommentaarides on korduvalt mainitud, aga mille naljast saavad aru Soomes käinud õpilased. Igatahes - sööki oli piisavalt, et mitte nälga surra.

Seejärel ootas ees koos sakslaste ja soomlastega teekond Turu linna, täpsemini küll Brinkhalli mõisasse Turu lähedal Kakskerta saarel - http://www.kakskertaseura.fi/graf/kartta.gif
Olime sellest mõisast kuulnud juba enne ühtteist, kas või seoses sellega, et seal on tehtud populaarset MTV3 sarja "Hovimäki" - http://www.yle.fi/hovimaki/. Pärast oma silmaga mõisa ülevaatamist pidime jälle tõdema, et kõik on suhteline. Soomes kuulsaks ja tasemel mõisaks peetav Brinkhalli on eestlase silmale üsna viletsake, kannatamata välja võrdlust meie suurte ja hästikorrastatud mõisakompleksidega. Brinkhalli mõis on praegu üsna lagunevas olekus ja vajab korralikku restaureerimist. Kuulu järgi olla mõisa lagunemises süüdi ka endine omanik Turu linn. Praegu kuulub mõis Soome Kultuuriväärtuste Ühingule (Suomen Kulttuuriperinnön Säätiö) - http://www.kulttuuriperinne.com/brinkhall.html

Pärast sissejuhatavat kohvijoomist tegid Turu kooli (Turun Suomalainen Yhteiskoulu) õpilased ekskursiooni mõisa peamajas ja tutvustasid seal eksponeeritud oma kooli näitust "Garderoob". Kõik eksponaadid on valmistatud praegu olemasolevatest materjalidest - ajalehed, kile, kohvipakid, foolium jne jne.

Pärastlõunal toimus mõisa kõrvalhoones filmikunsti töötuba, millest kõigi kolme rahvuse esindajad osa võtsid. Töötuba juhtis Iiris Heinsola. Räägiti veidi teooriast, tehti rühmatööd jaiga rühm sai videokaamera, et hiljem Turus filmida. Kõik ei sujunud ehk nii, nagu korraldajad olid mõelnud, aga mingi kogemuse saab alati kõigest...Pärast vaba aega Turu linnas ja tugevat lõunasööki (või oli see juba varajane õhtusöök) Marielundi puhkekeskuses tuldi taas mõisa kõrvalhoonesse, et kuulata Turu ülikooli professori Esko Valtaoja loengut teemal "Mis on aeg?" - http://www.astro.utu.fi/tuorla/new/staff/index.cgi?EskoValtaoja

Professor üllatas kõigepealt oma nahkriietuse ja mootorrattaga, seejärel huvitava ja väga hea slaidiprogrammiga täiendatud loenguga. Sakslased vabastati keeleprobleemide pärast loengu kuulamisest, eestlased kuulasid oma nappe soome keele ja veidi suuremaid füüsika, astronoomia jm teadmisi appi võttes. Ja kommentaarid pärast loengut olid, et hämmastavalt palju sai aru, et filosoofiline lähenemine ajale oli huvitav ja et seda või teist on Pafka (Jaan Paaver) ka täpselt nii rääkinud.

Soomlased, sakslased, eestlased ja Brinhalli mõisa peahoone

Õhtuhämaruses tagasisõit Hyrylä kooli ja tuunikalasalat :) ja öörahu :))

12.5 - päev Helsingis ja Suomenlinnas

PROGRAMM:
1. Pärast jalutuskäiku läbi Helsingi kesklinna kohtume Kauppatori sadamas Hyrylä gümnaasiumis külasolevate sakslaste ja nende soomlastest majutajatega. Kauppatori - http://www.virtualhelsinki.net/helsinkipanoraama/kauppatori.html
2. Sõit laevaga Suomenlinna - http://www.suomenlinna.fi/

Vaated laevalt Helsingile ja ...

... Suomenlinnale
3. Paarlaastihuones Platoni Akadeemia teatritrupi esituses näidend "Von Beckereistä viimeinen", mis rääkis 1775. aasta sündmustest tollase Soome aadelkonna elus.

4. Tutvumine Suomenlinnaga ja vaba aeg päikese paistel

5. Kõned J.V. Snellmani mälestussamba juures.
2006. aasta on Soomes Snellmani mälestussaasta (http://www.snellman200.fi/etusivu/fi.jsp) ja just 12. mai oli tema 200. sünniaastapäev. Jättes kõrvale kõik muud tähtsad asjad, mida Snellman Soome ja soomluse heaks tegi, siis vähemalt seda, et tänu Snellmanile sai Soome oma raha - marga - peab kindlasti nimetama. Egas siis Snellmani kuju ilmaasjata just Soome Panga hoone ees seisa. Snellmani ja margaga plakateid paistis Helsingis mitmel pool silma ja lisaks meie kolmes keeles peetud kõnedele toimus sel päeval Helsingis mitu tähtsat Snellmanile pühendatud üritust.
Leia pildilt Soome margaga plakat

Sakslased pühendavad oma kõne W. Brandtile

Hendrik (soome keeles) ja Allar (eesti keeles) räägivad Lennart Merist

Platoni Akadeemia õpilased kõnelesid kõige rohkem sellest, mida paha teeb kapitalistlik ühiskond inimesega.

6. Väike linnaekskursioon ja vaba aeg Helsingi nautimiseks. Või kuidas keegi seda täpselt kasutas...
Tuomiokirkko - http://www.senaatintori.fi/tekstisivu8.htm

Tuomiokirkko asub Senaatintori - http://www.senaatintori.fi/index.htm. See piirkond on Helsingi vanim osa, arhitektuuriliselt meenutab ka Tartu kesklinna, sest ehitusstiil ju sama - klassitsistlik. Keset Senaattitori on Vene tsaari Aleksander II mälestussammas.

Vaade Tuomiokirkko trepilt Helsingi Ülikooli raamatukogule - http://www.senaatintori.fi/tekstisivu9.htm

Säätytalo - http://www.virtualhelsinki.net/tour/goto/saatytalo.html

Aleksis Kivi mälestusmärk ja Soome Rahvusteater

Vaatamisväärsus Helsingi raudteejaam?

Kolme Sepa kuju ja väljakSoome parlamendihoone - Eduskunta - http://www.eduskunta.fi/. Soome parlament tähistab 2006. aastat 100. sünnipäeva, kusjuures esimesena Euroopas said 1907. aastal Soomes valimisõiguse ka naised.

Kaugemal veelkord parlamendihoone, keskel Soome suure kangelase Mannerheimi mälestusmärk - http://www.virtualhelsinki.net/tour/goto/mannerheimin_ratsastajapatsas.html. Tänav, mille ääres nii parlamendihoone kui Mannerheimi kuju on, kannab samuti Mannerheimi nime ja on üks Helsingi pikemaid tänavaid.

7. Kiasma - Moodsa Kunsti Muuseum - http://www.kiasma.fi/. Parajasti on selles rahvusvaheline näitus ARS 06, mis on saanud vastakaid hinnanguid, ilmselt just seetõttu, et nii mõnedki taiesed sellel näitused kompavad kunsti piire. Meie õpilased on sel kevadel kahel korral näitust vaatamas käinud ja vastukajad on olnud head. Mõned pildid ka illustreerimaks, missugust kunsti sellelt näituselt leida võib.

Miljonimängu küsimus - mis on pildil? Helsingi kõige uuem kaubanduskeskus Kampinkeskus - http://www.kamppi.fi/, aga ka bussijaam, mis asub maa sees keskuse E-korrusel.

Järgmine miljonimängu küsimus - mis on pildil? Õige vastus - bussijaama ootesaali kaunistus. Nii seesuguste kaunistuste kui ka bussijaama ehituse tõttu - uksed avanevad ootesaalist otse bussi, kui buss kohal on - ütles Tapio, et see paik meenutab talle skifi-maailma.

8. Meie kodu järgmiseks kaheks ööks - Hyrylän Lukio. Gümnaasiumis on u 900 õpilast ja õpetajat ja kuna ta Soome koolidele omaselt on ühekorruseline ja mitmete juurdeehitatud tiibadega, siis on kool pindalalt üsna suur ja koridorid pikad ja keerulised. Koolimajaga seoses võib taas nentida, et kõik maailmas on suhteline. Kooli kohta, mis meie õpilastelt ülivõrdeid välja meelitas, ütles Tapio, et nende kool on kole, meenutab keskitysleiri - koonduslaagrit!!!

Õpilasomavalitsuse ruumJa nüüd öörahu - vähemalt ütleb Helja nii. Mis tegelikult sai, sellest vaikib ajalugu ... või rääkivad kommentaarid