Aleksis Kivi päev

Jube vara pidi ikka tõusma, et bussi peale jõuda. 11 oktoober oli see päev siis kui käisime Suure-Jaanis Aleksis Kivi päeval. Hommik algas varajase bussisõiduga. Kohale jõudes pakuti kohe süüa/juua. See oli hea, et sai ikka ennem pikka päeva kõhu korralikult täis süüa.
Järgisena liikusime Suure-Jaani koolis aula poole kus rääkisid tähtsad onud ning tädid (õnneks siiski veel eesti keels). Sellele järgnes etendus mis oli nii raskes keeles, et enamus jäi kahjuks arusaamatuks. Pärast seda saadeti meid töötubadesse. Mina sain valmistada kasetohust sõrmuseid ja nn. pannkooke. Pannkook oli päris kahtlane kuid siiski sõin ma selle ära erinevalt Noomist. Järgiseks söödeti meil kooli söögiga taaskord kõhus täis ning liikusime mõisa poole. Pärast väikest ringkäiku seal mõisas istusime bussipeale ning võitsime Tartu poole tagasi.
Oli tore päev!

Võõrkeelte nädal (15.-19.10)

Meil koolis oli keelte nädal, kus korraldati väike orienteerumine koolimajas. Igast klassis tehti grupid vene keele grupp (Kärt ja Märt), saksa keele grupp(Timo), soome keele grupp(mina ehk Lauri ja Siim) ning ühine hispaania keele grupp. Meie ülesanne oli leida kooli pealt meile määratud keele klass ning seal oma ülesanne täita, mis antakse; kui ülesanne täidetud, tuli leida järmine klass, mis määrati.

Soome keele grupi ülesandeks oli kokku viia erinevad tuntud soome kultuuritegelased ja sportlased oma tegudega, aga eelnevalt pidime tõlkima vihjed ehk siis teod, mis tuli tähtsate inimestega kokku viia. Me saime sellega väga eduliselt ning veatult hakkama ja kiirelt, mis oli suur pluss. Nüüd tuli välja, et meie klassi (11. klass) grupp võitis selle päeva mitte küll kiirusega, vaid täpsusega, mis oli tähtsam kiirusest. Ühesõnaga võib väita, et meie klassis on kooli parimad soome, vene, saksa ja hispaania keele rääkijad ja teadjad.

Kivi päeva fotosid

Käisime Aleksis Kivi päeval:)

Nii, Suure-Jaani ja Aleksis Kivi päeva külastamine oli teine tõeliselt tore üritus sel õppeaastal. Mina pole kunagi varem Suure-Jaanis käinud, seega oli juba sõit sinna põnev ja aknast pisikesi tundmatuid külasid piiluda eriti huvitav. Suure-Jaanis mängisime ühte naljkat puupilbastega mängu, alguses tundus isegi veidike veider, aga pärast tuli mänguhasart ja kõigi tujugi tõusis. Küpsetasin ka pannkoogi, mis mul nagu arvata oli nässu läks ja ma ei julgenudki seda ära süüa, sest jättis rohkem pannkoogipudru mulje. Aga mõne teise omad nägid küll isuäratavad välja.
Õhtul kui väsinuna kodu poole sõitsime ei jaksanud eriti enam aknastki välja vaadata, silmad vajusid iseenesest kinni, sellest võib järeldada et päev oli ikka märkimisväärselt lõbus ja tegevusrikas. Minu mõnusale päevale panid punkti kaks kassi. Kohe natuke peale seda kui Viljandist välja sõitsime laiutas vaateväljas hiigelsuur helekollane põllulapp, millel kasvamas mingisugused kõrrelised, vaatasin kaugel-kaugel põllu tagaosas paistvat talu ja silmapiiril metsa, kui hoopis liikumine lähedal tekitas minus uudishimu, seal oli üks pisike triibuline kiisu, kes maadles ühe suuremat sorti kõrrelisega, kuid kui see pisike kiisu oli selja taha jäänud märkasin ühel suurel rohelisel põllulapil teist juba suuremat musta kiisut, kes sügavalt kaugusesse uudistas. Armsad kassid olid need- seal tagasisõidu teel!Lähme järgmine aasta ka!

Aleksis Kivi päev Suure-Jaanis (11.10.2007)

Hommik algas suure siblimisega. Oleksin pea-aegu jäänud maha bussist, mis mind Suure-Jaani, Aleksis Kivi päevale, pidi viima. Aga õnneks siiski jõudsin ja sõit võis alata.
Pärast 2'e tunnist uinakut bussis jõudsime lõpuks kohale. Ja poleks elu sees arvanud, et Suure-Jaani nii kaunis väikelinn on.
Üritus ise toimus aga Suure-Jaani Gümnaasiumis. See koolimaja jättis mulle väga positiivse mulje. Oli tehtud palju uuendusi, nägi välja väga euroopalik ja õpilassõbralik. Üritus algas aulas, paljud inimesed võtsid sõna ja vaadati ka Kivi etendust "Kihlus", millest, mul on väga kahju, ma sõnagi aru ei saanud. Võibolla olin veel liiga unine, et tähelepanelikult kuulata või ma lihtsalt olen nii soomekeeleoskamatu. Samas arvan, et suht mõlemat.
Pärast etendust võeti osa nn "õpitubadest". Mina käisin kuulamas, mida on Tartu ja Tallinna Ülikooli soomekeele õppejõududel tarka öelda. Küll nad alles meelitasid meid soomekeelt õppima ja rääkisid ka võimalustest soomes õppimisest. Oli päris huvitav, aga minust väga kauge teema. Kõigepealt oleks vaja gümnaasiumiga ühele poole saada, siis mõtlen, mis edasi teen.
Pärast õpitube läksime bussiga Olustvere mõisa ja kuulasime, mida oli öelda aasta soomekeele õpetaja 2005'el. Tutvustas meile mõisa ajalugu ja rääkis maamajanduskoolist, mis seal tegutseb.

"Päike on kollane" ja Kärdi esietendus

Ühel kaunil sügispäeval 8. oktoobril käisid meil külas nelja Soome kooli õpilased. Koolid olid meil külas ühe väga põneva projekti raames. Projektist räägiti ka pikemalt aga otsetõlke tõttu oli jutujärge veidike raske jälgida ja praeguseks on enamus informatsiooni kahe kõrva vahelt kaduma läinud. Räägin siis parem enda osast selles ürituses.
Nimelt oli õpetaja Kirber eelneval reedel otsustanud, et just mina võiksin olla see vapper õpilane, kes soomlaste poolt esitusele tulevas näidendis "Päike on kollane", saab endale väikese rolli. Üritasin ülesande võimalikult julgelt vastu võtta. Silme ette kerkisid küll pildid pikkadest soome keelsetest monoloogidest ja naervast rahvahulgast aga otsustasin, et see on ebatõenäoline ja minu nädalavahetus oli rahulik.
Esmaspäeval ilmusin nagu kästud teise tunni alguseks aulasse. Uks oli aga kinni ja nii pidin ma veetma vahetunni algklassi õpilaste keskel, püüdes ise palavikuliselt korrata vene keele kodust tööd. Vahepeal käisin akna peal ilma piilumas ja nii õnnestus mul pilk heita meie soome külalistele, kes just kooli saabusid. Esmamulje oli hea ja see muutis minu kergelt närvilist meelt rahulikumaks. Mõne minuti pärast saabusid nad ka aulasse ja proov võis alata.
Pean ausalt tunnistama, et minu soome keele oskus pole just kiita ja nii hoidsin oma suu enamjaolt kinni, üritades rohkem kuulata ja jälgida näidendi tegevust. Õnneks mind siiski märgati ja hakati mulle selgeks tegema minu osa näidendis. Sain tõlgiks toreda tüdruku, kelle eesti keel oli tänu Eestis elatud kolmele ja poolele aastale väga hea. Tänu sellisele abile läks kõik libedalt. Tuli välja, et erilist kõneosa mul ei olegi. Pidin lihtsalt ütlema: „Siin ma olen“. Näidati ette ka liikumine. Pidin veidike kõndima ja veidike kallistama, põhimõtteliselt mitte midagi konti murdvat. Selle aja peale oli rahvas juba kogunema hakanud ja väikeste viivitustega võis asi alata.
Julgustavate pilkude saatel tegin oma lavatebüüdi ja kiirelt kõik läbi saigi. Räägiti veel projektist ja kutsuti ka meid osalema. Võtsime kutse suurte rõõmuhõisetega vastu.
Üritus oli tore ja huvitav oli ise osaleda ja end proovile panna.
Nüüd jäämegi ootame järgmist osapoolte kohtumist Kreekas või järgmist külastuskorda.

Ilusat sügist:)

Kärt

I

Õpetajad eelmisel õhtul Shakespere´s

-------------

Helja Kirberi seletused: 8.10 olid külas seoses loodava Agora projektiga kolme Soome gümnaasiumi õpilased ja õpetajad - Hyrylä, Salpausselkä ja Jokela omad. Ehk liitub meie kool rahvusvahelise kaaslasena sellesse projekti. Lisaks meie kooli külastamisele käidi Tartus linnaekskursioonil ja tutvuti ülikooliga; üks päev veedeti Tallinnas.

Aleksis Kivi päev

11.oktoobril käisime Suure-Jaanis tähistamas Aleksis Kivi päeval. Ausalt öeldes ma ei teadnudgi kes on Aleksis Kivi aga ma parandasin selle vea. Meie koolist käsid seal ainult 11.klassi kirjandus rühm. Seitsme paiku hakkasime sõitma Tartu Bussijaamast Suure-Jaani poole, sõit kestis umbes kaks tundi.
Jõudsime Suure-Jaani Gümnaasiumisse, seal võeti meid soojalt ja sõbralikult vastu. Pidime end registeeruma ning siis saime endale nimesildid ja muud träni selle kooli ja ürituse kohta. Pärast registeerumist ootas meid kohvilaud.
Lõpuks hakkas pihta see kõige pidulikum osa, kooli aulas avati A.Kivi päev. Esinesid kooli õpilased soome keelsete lauludega, peeti kõnet. Sellele järgnes väga huvitav Aleksis Kivi näidend "Kihlus". Näidendit lavastas Uusikaupunki rahvateater. Näidendit esitati soome keele, tundus väga huvitav aga poolest näidendist ei saanud ma aru, kuna pean tõdema, et mu soome keel pole eriti heal tasemel. Kui näidend lõppes läksime töötubadesse, et saada aimu soome kultuurist. Mina valmistasin oma esimeses töötoas muurinpohjalettusid ehk teisisõnu pannkooke. Igaüks sai valmistada pannkoogi ja selle ise ära süüa, täitsa maitsev oli. Peale seda läksime mängima mölkkyt, see on midagi sarnast petangikuulidele. Mulle meeldis oli huvtav ja naerda sai palju.
Peale töötubasid läksime kooli sööklasse lõunatama. Peale sööki oli väljasõit Olustveresse. Olustveres külastasime Olustvere lossi, seal võttis meid vastu rõõmsameelne tädike, kes oli selle lossi majahoidja. Saime teada, kes selle lossi on ehitanud ja kes seal elanud ning ise uurida maale ja topiseid. Kell sai lõpuks nii palju, et hakkasime Tartu poole tagasi sõitma.
Mulle meeldis see üritus sain uut ja huvitavat teada soome kultuuri kohta. Hea, et on inimesi, kes selliseid üritusi korraldavad. Tänud õpetajale, kes meid sinna kutsus!